Inimkaubanduse ohvrite kaitset ja abi suurendav eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise

13. märts 2013 / Kaisa Lutter

Täna läbis Riigikogus esimese lugemise eelnõu, mis suurendab inimkaubanduse ohvrite õiguste kaitset ja kirjeldab ära teenused, mis peavad olema tagatud ohvrite kuriteost taastumise lihtsustamiseks.

Justiitsminister Hanno Pevkuri sõnul parandab eelnõu inimkaubanduse ohvriks langenute õiguste kaitset, suurendab tuge kriminaalmenetluses osalemisel ning täpsustab taastumiseks vajalike teenuste kättesaadavust. „Hetkel kehtiva seaduse kohaselt on vastavad teenused kättesaadavad näiteks ainult neile kuriteo ohvriks langenutele, kelle puhul on kriminaalmenetlust juba alustatud, kuid eelnõu kohaselt muudetakse ohvriabiteenused inimesele kättesaadavaks juba kuriteoteate saabumisest alates. Ohvri õiguste kaitse osas aga näiteks laieneb riigi osutatava tasuta õigusabi saamine kriminaalmenetluses ka nendele inimkaubanduse ohvritele, kes ei ole Eesti või mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikud,“ lausus justiitsminister.

Eelnõu on valminud kolme ministeeriumi koostöös, kaasates inimkaubanduse ohvrite kaitse tõhustamisesse lisaks justiitsministeeriumile ka sotsiaalministeeriumi ning siseministeeriumi. Eelnõu lähtekohaks on võetud arusaam, et inimkaubanduse ohvrite õiguste kaitse peab olema tagatud nii enne kriminaalmenetlust, selle ajal, kui ka menetluse järgselt.

Inimkaubanduse ohvrite põhivajaduste tagamiseks on eelnõu ära kirjeldanud teenused, mis tuleb tagada tema paremaks kohanemiseks. Sellisteks teenusteks on edaspidi näiteks psühholoogilise nõustamise võimaldamine, turvalise majutuse pakkumine koos toitlustuse, riietuse ning muu vajalikuga, aga ka tõlketeenuse ning muu ohvri füüsiliseks ja psühhosotsiaalseks taastumiseks vajalikuga.

Alaealiste osas näeb eelnõu ette, et saatjata alaealisele on teenuste osutamine tagatud tsentraliseeritud korras ehk kõik teenused on saadavad ühest kohast, olenemata sellest, kas abi vajav inimene on inimkaubanduse ohver, varjupaigataotleja või ebaseaduslikult riigis viibiv välismaalane.

2012. aastal registreeriti Eestis 32 inimkaubanduse kuritegu, millest 6 puhul oli tegemist prostitutsiooniga tegelevate naiste kinnipidamisega ja nende suhtes vägivalla kasutamisega, 3 puhul Eesti riigipiiril tabatud ebaseaduslike isikute smugeldamisega ja seeläbi inimkaubanduse toetamise juhtumitega. Kupeldamise juhtumeid oli kokku 9 ning prostitutsioonile kaasaaitamise juhtumeid registreeriti 2012. aastal 8. Nendest 6 juhtumi puhul oli tegemist alaealiste prostitutsioonile kallutamisega.

Allikas: Justiitsministeerium