India massivägistamise ohvri seisund on kriitiline!

India pealinna Delhi bussis 16. detsembril massivägistamise ohvriks langenud naisüliõpilase tervislik seisund on väga kriitiline. 23-aastast ohvrit ravitakse Singapuri Mount Elizabethi haiglas, edastab BBC.

Ta jõudis Singapuri eile pärast Delhis tehtud kolme operatsiooni. Naise vägistamine tõi Indias kaasa protestilaine, mille tagajärjel hukkus üks politseinik. Politsei arreteeris kuus meest ning kaks politseiniku kõrvaldati töölt. Arstide sõnul võib ohver vajada organite siirdamist.

Haigla peaarst Kevin Loch kinnitas, et patsiendi tervislik seisund on kriitiline. «Tema eest hoolitseb erinevatest spetsialistidest koosnev meeskond. Tehakse kõik, et ta seisundit stabiliseerida,» teatas arst. Ohvri perekond lendas Indiast Singapuri, et kannatada saanut toetada. India siseminister Sushil Kumar Shinde sõnas, et valitsus otsustas kannatada saanu saata välismaale ravile India arstide soovitusel. Valitsus on püüdnud rahva viha vähendada, teatades et tehakse kõik, mis Delhi naiste jaoks turvalisemaks muudaks.
Öisel ajal lisatakse politseipatrulle, kontrollitakse bussijuhte ning keelatakse bussid, mille klaasid on tumendatud  või katetega.

Valitsus plaanib riputada internetti vägistajate fotod, nimed ja aadressid. Samuti käivitati kaks komiteed, millest esimene tegeleb seksuaalvägivalla ohvriks langenud naiste juhtumitega ning teine uurib vigu, mis viisid Delhi intsidendini. Protestijate arvates on vägistajatele eluaegse vangistuse määramine liiga leebe karistus ning selle tõttu tuleks neile surmanuhtlus määrata.  Politsei sõnul kestis naise vägistamine ligi tunni. Nii ohvrit kui ka ta sõpra peksti raudkangidega ja lõpuks visati bussist välja Delhi tänavale.

Allikas: Postimees

Seitsme aasta tagune kadumine võib laheneda!

Noore neiu seitsme aasta tagune salapärane kadumine on saamas sisulist lahendust – Lõuna ringkonnaprokuratuur soovib kaudsete tõendite põhjal kohtu alla anda sarivägistaja, kellega kadunud neiu viimasena kohtus.

2006. aasta 14. veebruaril teel Tartust Elvasse kadunuks jäänud Reili Huigi (17) lugu on politsei jaoks selge algusest peale.

Tartus täiskasvanute gümnaasiumis õppinud Huik otsis vahetult enne kadunuksjäämist interneti kaudu tööd lapsehoidjana. Pakkumiste seast valis ta välja mehe, kes väitis otsivat hoidjat Elvasse kolmeaastasele lapsele.

Mees käis oma jutu järgi ehitustööl ega saanud seetõttu last päevasel ajal hoida. Huiki köitis selle tööpakkumise juures lubadus, et ta hakkab saama püsivat, mitme tuhande krooni suurust töötasu. Samuti lubas õhtuti töölt naasev mees neiu ise Elvast Tartusse tagasi sõidutada.

Enne esimest tööpäeva sai neiu temaga telefonitsi suhelnud mehega kokku Tartu kaubamaja juures. Seal andis mees neiule järgmiseks päevaks kohalesõiduks vajaliku bussiraha.

Huiki nähti viimati minemas Tartus Elva bussile. Politsei algatas neiu kadumise asjus kriminaalasja. Juba algusest peale oli uurijate huviorbiidis varem korduvalt kohtulikult seksuaalkuritegude eest karistatud Guntars Kaziks.

Meest sidus Huigi kadumisega Tartu kaubamaja turvalint, kust on näha, et tüdrukuga päev enne kadumist kokku saanud mees oli just tema.

Kaziksi seotust juhtunuga kinnitas kaudselt samuti fakt, et sel ajal oli tema elukohaks Elva lähistel asuv Hellenurme. Seal andis talle peavarju naine, kellega Kaziks oli tutvunud eelmise vangistuse kandmise ajal kirja teel. Naisele valetas ta, et kannab vangistust metsavarguse tõttu.

Nagu selgus, oli Hellenurmes elanud naine toona vaid üks Kaziksi poolt ümber sõrme keeratud mitmest naisterahvast. Et naine käis päeviti Tartus tööl, oli oma äranägemise järgi ehitustöödel käinud Kaziksil uurijate versiooni kohaselt neiu kadumise päeval rahulikult aega temaga Hellenurmes asuvas üksikus majapidamises tegeleda.

Kuna omaksed iseloomustasid Huiki kui vajadusel enda eest füüsiliselt seista osanud neiut, kartsid uurijad, et Kaziksil võis tol päeval neiu lõksu meelitamisel olukord nii-öelda käest ära minna.

Politsei võttis Kaziksi mitmeks kuuks vahi alla ja otsis Hellenurme ümbruskonna põhjalikult läbi. Paraku jäi Huik leidmata. Et Kaziks, kelle rinda ehivad tätoveeringud naise kõri närivast vampiirist, keeldus oma seotust kuriteoga tunnistamast, oldi sunnitud mees lõpuks süütõendite puudumisel vabadusse laskma.

Kolm aastat hiljem, 2010. aasta sügisel mõisteti Kaziks süüdi Tallinna-Tartu ja Tallinna-Pärnu maanteel üksinda hääletanud nelja noore neiu vägistamises. Talle määrati karistuseks viieteist aasta pikkune vangistus. Selleks ajaks oli Pärnust pärit Kaziks kolinud Lõuna-Eestist Tallinna.

Ent Huigi kadunuks jäämise kriminaalasi seisis endiselt Lõuna prefektuuri raskete isikuvastaste kuritegude talituses avastamata juhtumite hulgas. Sel sügisel otsustas Lõuna ringkonnaprokuratuur, et Kaziksile tuleb esitada Reili kadumise asjus siiski süüdistus.

Prokuröril lasi nii otsustada vahepeal muutunud kohtupraktika, mis lubab inimesi rasketes isikuvastastes kuritegudes süüdi mõista ka kaudsete tõendite põhjal. Kuna Huigi kadumise loos pole suurt lootust uute tõendite lisandumisele, otsustas prokurör neiu kadumisse tuua lahenduse kasvõi seeläbi, et üritab Kaziksit juhtunus süüdistada vähemalt kaudsete tõendite abil.

Lootus, et mees ise noore neiu kadumise loost rääkima hakkab, on imeväike.

Allikas: Postimees

Kas sinul on tuttavaid, kes on teadmata kadunud?

Kanal 2 ekraanile uus kodumaine dokumentaalsari «Teadmata kadunud». Sarja avaosa otsib vastust küsimusele, mis juhtus 2007. aasta jaaniööl Pärnu rannas jäljetult kadunud Maris Järvega.

Igal aastal laekub Eesti Politseile mitusada avaldust teadmata kadunud inimestest. Kuigi suurem osa neist leitakse kiirelt, jääb umbes viiendik juhtumitest lahenduseta. Saade toob vaatajateni Eestis teadmata kadunud inimeste lood, kelle leidmise osas ei ole nende pered, sõbrad ega politsei veel lootust kaotanud.

2007. aasta jaaniööd tähistas 19aastane kohalik tüdruk Maris Järv koos sõpradega Pärnu rannas. Kui seltskond mõned tunnid pärast südaööd laiali läks, otsustas Maris üksi randa jääda. Põhjuseks tõi ta varahommikuse vahetuse sealsamas Rannahotelli hommikusöögilauas. Hüvasti jättes ei osanud sõbrad aimatagi, et järgmisel päeval Maris nende kõnedele enam ei vasta...

Mis juhtus Maris Järvega sel saatuslikul ööl ja kas ta leiab veel kunagi tee koju? Saates räägivad Marisest ja tema salapärasest kadumisest politsei, Sihtasutus Kadunud, Marise ema, lähedased ja sõbrad. Saate toimetaja on Postimehe ajakirjanik Risto Berendson.

«Teadmata kadunud» avaosa on Kanal 2 eetris täna kell 20. Kohe pärast seda, kell 20.30 alustab uut hooaega südamlik «Kodutunne» ja kell 21.30 on eetris kodumaise huumorishow erisaade «Vürtsiheeringas», kuhu on koondatud ainult täiskasvanutele sobivad eriti seksikad naljad.

Allikas: elu24

Eesti-Vene piirilepingu läbirääkimistele puhutakse seitsme aasta järel elu sisse

Venemaa suursaadik kinnitab, et Venemaa soovib piirilepingu peatset allkirjastamist.

Eesti-Vene piirilepingu sõlmimise lootus on peaaegu kustuvana hingitsenud 2005. aastast peale, kui Venemaa taganes lepingust Eesti lisatud preambuli tõttu. Nüüd on tekkinud väike lootus, et läbirääkimised uue lepingu üle võiks alata.

Venemaa suursaadik Juri Merzljakov kinnitas vene Delfile, et Venemaa soovib piirilepingu võimalikult peatset allkirjastamist, ja kiitis Eesti algatust selles osas. „Riigikogu väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni algatus taastada kontaktid Vene kolleegidega, sealhulgas piiriküsimuse arutamiseks, on väga tähtis ja kasulik, aga väljas on juba juuni ja kui läbirääkimisprotsessi kohe ei alustata, on oht kaotada veel üks aasta,” ütles Merzljakov.

Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kinnitas, et ootama ei jääda, ja et peatselt on kavas uusi kohtumisi. „Loodetavasti juba juuli esimesel nädalal leiab Lõuna-Eestis ja Pihkvas aset riigikogu väliskomisjoni delegatsiooni kohtumine kolleegidega Venemaa föderatsiooninõukogu ehk ülemkoja väliskomisjonist. Minu hiljutisel Moskva visiidil võttis küllakutse vastu ka riigiduuma väliskomisjoni esimees Aleksei Puškov. Nende delegatsiooni ootame Tallinnasse oktoobris-novembris. Viimati olid Eesti ja Vene väliskomisjonid koos 2006. aasta suvel,” ütles Mihkelson. Tegemist on olulise kohtumisega, sest väliskomisjonid on need, kes viivad rahvusvahelisi lepinguid parlamentide täiskogude ette ratifitseerimisele.
Kuigi piirilepingu sõlmimine on mõlema riigi soov, on selge, et Venemaa kaitseb alati oma huve. „Meie välispoliitiline doktriin põhineb muutumatult sellistel baaspõhimõtetel, nagu pragmatism, mitmesuunalisus, avatus ja rahvuslike huvide mittekonfrontatsiooniline, kuid tugev kaitsmine,” ütles Merzljakov. Seega tuleb arvestada, et läbirääkimiste protsess ei pruugi olla valutu.

Riigid on nullpunktis
„Me peame endale väga selgelt aru andma, et 2005. aasta mais sõlmitud piirilepinguid juriidilises mõttes pole täna olemas,” nentis Mihkelson ja meenutas, et 2005. aasta suvel oli Eesti enda poolt kõik piirilepingu ratifiseerimissammud astunud, kui Venemaa otsustas mitte tunnistada Eesti parlamendi õigust sõnastada ratifitseerimisseadus ning tühistas oma välisministri allkirja juba sõlmitud lepingutelt.
„Seega oleme punktis null, kus edasiliikumiseks on vaja mõlemapoolset tahet ja valmisolekut,” lisas Mihkelson, kuid jäi siiski lootusrikkaks. „Usun, et viimaste kuude arengud Eesti-Vene diplomaatilistes suhetes annavad mõista, et just piirilepingu küsimuses on vastastikuse tahte ja valmisoleku teema täna reaalsem kui viimase seitsme aasta jooksul.”

Lisaks on ees veel ühed väga olulised läbirääkimised: tundliku piiriküsimuse peab enne eesti rahvas ja eesti poliitikud omakeskis lahti vaidlema. „Riigikogu väliskomisjonis on teema olnud läbi viimase aasta ka arutlusel ning mulle tundub, et nelja parlamendierakonna vahel on tuntav ühisosa. Samas on tangoks vaja ikkagi ka teist poolt. Seepärast ootan huviga, kuidas arenevad meie parlamentaarsed suhted Venemaaga ning kui tõsine on tegelikult Venemaa soov piirilepingu reaalse jõustamiseni jõuda,” ütles Mihkelson.

---

AJALUGUKomistuskiviks sai sissejuhatus
Mis on piirilepingu preambul, mille lisamise järel Venemaa lepingust taandus?
2005. aasta juuniks olid piirilepingu läbirääkimised lõppenud, kuid Eesti riigikogu otsustas lisada leppe preambulile ehk sissejuhatusele uue variandi, kus Eesti okupeerimisele ei viidata otsesõnu, vaid varem riigikogus vastu võetud õigusaktide kaudu.
Preambulisse lisati viide Eesti Vabariigi ülemnõukogu otsusele 20. augustist 1991 „Eesti riiklikust iseseisvusest” ja riigikogu deklaratsioonile 7. oktoobrist 1992. Viide märgib Eesti ebaseaduslikku inkorporeerimist Nõukogude Liidu koosseisu. Venemaa välisministeerium teatas seepeale lepingust taganemisest ja võttis ratifitseerimislepingult tagasi välisministri allkirja.

Allikas: Eesti Päevaleht 

Liinilendurid kuulsid koondamisest Estonian Airis läbi meedia

Liinilendurite Assotsiatsiooni (ELA) esimehe Rauno Menningu sõnul ei informeerinud Estonian Air töötajaid koondamisest, vaid nad kuulsid sellest läbi meedia.

«Oleme šokis, et Estonian Airi otsusele koondada töötajaid, ei eelnenud töötajate esindajate informeerimist,» teatas Liinilendurite Assotsiatsiooni (ELA) esimees Rauno Menning. «Öeldes välja lennumeeskondade arvu saame tänasele kollektiivlepingule tuginedes öelda ka nimed, seega said piloodid sisuliselt kätte koondamisteate, mis eeldab siiski informeerimist ja konsulteerimist. Mis tundega istub piloot lennukirooli peale selle teate saamist?»

Lisaks meedia vahendusel saabunud koondamisi puudutavale uudisele, edastas Estonian Air (EA) ka ELA-le teate, et tööandja pöördus riikliku lepitaja poole. See on ELA hinnangul järjekordne samm kollektiivi pingestada, sest senises läbirääkimiste protsessis ei olevat ettevõte teinud ühtegi konstruktiivset katset tulemuseni jõudmiseks.

Raske olukord ettevõttes on muutnud pilootide kollektiivi tugevamaks kui kunagi varem, ELA teeb omalt poolt kõik vajaliku, et kaitsta kõikide pilootide huve ning tagada, et protsess oleks seaduslik ning vastavuses lepingutega, teatas ELA.

Liinilendurid leiavad, et omaniku esindaja, majandusminister Juhan Parts ning endine nõukogu esimees Erkki Raasuke on võtnud põhjuseta ründava hoiaku kollektiivlepingute suhtes ja teinud ajakirjanduses avaldusi milles, halvustatakse nii EA kollektiivlepingut kui ka piloote.

«Piloodid ei saa aktsepteerida sildistamist, mis põhineb emotsionaalsetel ja pealiskaudsetel hinnangutel. Kuni tänaseni ei ole keegi pidanud vajalikuks esitada ühtegi argumenti ega põhjendust väitele, et EA kollektiivlepingud piiravad ettevõtte arengut ning on muutnud konkurentsivõimetuks teiste ettevõtetega võrreldes,» teatas ELA. «See on aga see, mida on üldse meile ainukesena viivitamise põhjusena välja toodud. Tegelikkuses on EA-l paljude aastate jooksul olnud konkurentsieelis regiooni madalaimate töökulude näol.»

Eelmisel nädalal käivitus konstruktiivne kollektiivlepingu sõlmimise protsess, kus EA juhatuse uus esimees ja ELA jõudsid ühistele arusaamadele firma tuleviku jaoks olulistes küsimustes, nagu efektiivsuse ja paindlikkuse suurendamine.

«Samas on, erinevalt eelnevatele läbirääkimistele, suudetud vältida kompromisse lennuohutust vähendavatel teemadel. Näis, et esimest korda mitmete aastate jooksul on toimumas tõsiseltvõetavad läbirääkimised, mille tulemuseks võib-olla kollektiivleping, mis võtab arvesse nii ettevõtte majandushuvid, lennuohutuse kui ka töötajaskonna heaolu,» märgib ELA. «Täna oleme olukorras, kus tööandja otsustas pöörduda lepitaja poole ning sama osapool, kes alles eile oli mõistva olekuga läbirääkimiste laua taga, kaudselt distantseerub läbirääkimistest.»

«Mõistame täielikult ettevõtte keerulist majandusseisu, mis on tekitatud halbade ja riske mittearvestavate otsustega. See kinnitab veelgi enam vajadust kollektiivleping järele. Kahjuks on lendava personali jaoks ootamise aeg otsa lõppemas - kollektiivleping muutub kehtetuks veebruari alguses.»
ELA leiab, et kollektiivlepingu puudumine tähendab töötajate jaoks määratlematust ning EA jaoks lennuohutuse taseme langust, mida keegi ei soovi.

«Tänasel hetkel oleme valiku ees - kas sõlmida kiiremas korras mõlemaid pooli rahuldav leping või alustama seaduslikke aktsioone, saavutamaks eesmärke, millised tegelikult ei kahjusta EA võimekust vaid pigem säilitavad hea töökultuuri ja lennuohutuse taseme,» teatas ELA. «Lepitusprotsess töötüli osapoolte vahel on läbi ja osapooled aktsioonideks vabad.»

Allikas:  E24

Diplomaadid teevad Gaza vaherahu nimel jõupingutusi

Palestiinlaste kogukonna liikmed Tšiilis süütavad Gazas hukkunud rahvuskaaslaste mälestuseks küünlaid.

Foto: Scanpix

Ühendriikide välisminister Hillary Clinton lubas eile toetada Iisraeli julgeolekut ning ärgitas juudiriiki ja Gaza sektori äärmusrühmitusi olukorda maha rahustama.

Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahuga kõnelusi pidanud Clinton andis mõista, et relvarahu sõlmimiseni võib kuluda veel mitu päeva.

«Lähipäevil püüab USA koostöös teiste riikidega välja töötada lahenduse, mis tugevdaks Iisraeli julgeolekut, parandaks Gaza elanike olukorda ning võimaldaks liikuda kogu regiooni hõlmava rahu suunas,» ütles välisminister.

Clintonist vaherahu suhtes optimistlikumalt meelestatud Palestiina äärmusrühmitused teatasid varem Kairos, et Egiptuse vahendatud relvarahu tehakse teatavaks juba teisipäeval.

Äärmusrühmitus Hamas teatas hiljem avalduses, et relvarahust saab teatada üksnes Egiptus ning kutsus üles Iisraeli kuritegudele vastulööke andma.

Egiptuse luurejuht Rafat Shehata ja Hamasi ning Islamidžihaadi kõrgetasemelised delegatsioonid pidasid Kairos kõnelusi, mis lõppesid ilma kokkuleppeta relvarahus, ütles kõnelustele lähedal seisnud allikas AFP-le.

«Hamas ja Islamidžihaad ütlesid egiptlastele, et neil pole kiiret ning Iisrael on see, kes vaherahu palub,» edastas allikas. «Hamas ütles, et nad pole veel Iisraelilt relvarahuettepanekule vastust saanud, ning kutsus meediat üles sündmustest mitte ette ruttama. Kui vaherahu saavutatakse, teatab sellest Egiptuse president,» lisas allikas.

Juudiriigi diplomaat ütles AFP-le, et teisipäeva õhtuse seisuga läbirääkimised veel kestsid.

«Me töötame vaherahu nimel oma diplomaatilisi kanaleid kasutades väga tõsiselt, kuid ma ei saa teile selle saavutamise aega anda,» ütles allikas AFP-le.

Benjamin Netanyahu ütles Clintonile, et on valmis toetama pikaaegset lahendust juhul, kui raketirünnakud Gaza sektorist lõpevad. «Eelistame kaugeleulatuvat diplomaatilist lahendust, kuid kui see pole võimalik, usun teid mõistvat, et Iisrael teeb oma kodanike kaitseks kõik, mis vaja,» lisas peaminister.

Hamasi ametnik ütles Kairos AFP-le, et üheks jätkuvaid vaidlusi põhjustavaks küsimuseks on see, kas Iisrael nõustub lõdvendama kuus aastat tagasi Gazale kehtestatud blokaadi. «Kompromisslahendus blokaadi lõpetamiseks on laual, selle kohaselt ei eemaldataks blokaadi kohe, vaid mõne aja möödudes,» lisas ametnik.

Ühe juudiriigi ametniku sõnul otsustas Iisraeli julgeolekukabinet esmaspäeva õhtul mitte käiku lasta maavägede operatsiooni Gazasse, et diplomaatilisele lahendusele võimalus anda.

Eile külastas Gaza sektorit Araabia Liiga delegatsioon. Liiga peasekretär Nabil al-Arabi ütles Gaza City's ajakirjanikele, et probleemiks ei ole mitte vaherahu saavutamine, vaid tegeleda tuleb Iisraeli okupatsiooni lõpetamisega.

Väidetavalt soovib Hamas juudiriigilt garantiisid tema liidritele korraldatavate tapmiskatsete lõpetamise ja Gazale kehtestatud blokaadi eemaldamise kohta. Iisrael soovib väidetavalt 24 kuni 48 tunnist relvarahu, mida üksikasjalikuma vaherahuleppe sõlmimiseks ära kasutada.

Seitsmendat päeva Iisraeli ja Gaza Palestiina äärmusrühmituste vahel kestev relvakonflikt on nõudnud 136 palestiinlase ja viie iisraellase elu.

Palestiina ÜRO saadiku sõnul on Gazas surma saanud 140 palestiinlast.

Allikas: Postimees

Indias jätkuvad jõepraamis viibinud inimeste otsingud

Kirde-Indias Assami osariigis jätkuvad päästetööd Brahmaputra jõel, kus eile murdus pooleks ja vajus seejärel põhja praam ligi 350 reisijaga.


Jõepraami kandejõud oli 225 reisijat, vahendas AP. Sõjaväe tuukrid ja päästetöötajad on veest toonud välja 103 surnukeha.

Goalpara rajooni kõrge politseiametnik Pritam Saikia kinnitas, et endiselt on kadunud ligi sada inimest.
Eluga pääses umbes 150 inimest. Nad kas ujusid ise kaldale või aitasid kohalikud elanikud neil veest välja ronida.

Üks ellujäänutest rääkis New Delhi telekanalile, et jõepraamil polnud päästepaate.
Lootus leida ellujäänuid on tänase seisuga väga väike. India ametivõimud pöördusid abipalvega Bangladeshi kolleegide poole, kuna jõevool võis osa surnukehi naaberriiki viia.

Allikas: Postimees

Teadmata kadumiste müsteeriumid ootavad lahendust

Inimesed kaovad üksindusse ja teiste inimeste sekka ning ilmuvad teinekord taas välja kõige ootamatumas kohas. Foto: Andres Haabu

Teadmata kadunutena tagaotsitavate nimekirja aastas kümneid isikuid lisava politsei jaoks jäävad mõistatuseks vaid üksikud juhtumid. Ent nendest piisab, et aastate jooksul tekiks aukartustäratav nimekiri isikutest, kes on kadunud justkui vits vette.

Kokku on politseile alates 1993. aastast kogunenud nimekiri umbes viiesajast teadmata kadunust. Oma kodulehekülje eksponeerib politsei neist hetkel 53. Need on inimesed, kelle avalikult eksponeerimist peetakse vajalikuks, sest see võib uurijaid nende saatusele lähemale viia.

Politsei poolt avalikkusele eksponeeritavas nimekirjas ei ole näiteks Heidi Homutovi. 2000. aasta suvel Tallinn-Tartu maanteele hääletama läinud 21-aastast Kuressaare neiut, kelle saatusest pole pärast seda kippu ega kõppu.

Samamoodi pole seal pool aastat enne Homutovi kaduma jäänud 14-aastast Katrin Erritit. Neiut, kes kadus olles Vasalemma vallas jalgsi teel Veski külast Rummusse. Tõsiasi, et neid kahte inimest selles avalikkusele näidatavas nimekirjas enam pole, ei tähenda, et nad oleks uurijate jaoks unustatud.

Et tõenäoliselt on mõlema kadumise taga mõni hääletajaid jahtinud vägivaldne kurjategija, on Põhja prefektuuri kriminaalpolitseis endiselt mõlema neiu suhtes avatud jälitustoimikud. Kui mõne infokillu näol tekib uus lootus, võetakse need taas kapist välja ja töötatakse info kildhaaval läbi.

On näiteid, kus omaksed saavad oma lähedaste saatusest teada isegi kümmekond aastat pärast tema kadumist. Nii näiteks võib rääkida loo, kuidas televisioonisaade Sind otsides inspireeris kadunud meesterahva lapsi hakkama otsima oma 1998. aastal perest lahku läinud ja elumere lainetele alla jääma kippunud isa. 12-aastat hiljem võeti lastelt DNA analüüsid ja selgus, et nende isa oli aastaid tagasi tundmatu isikuna maetud Tallinna Liiva kalmistule. Nii leidis vähemalt üks müsteerium lahenduse. Ja selliseid lugusid on veel.

Mõni teine, alguses salapärasena tundunud kadumislugu leiab politsei abil sageli aga kiire lahenduse. Nii juhtus näiteks mullu sügisel Tallinnas kadunuks jäänud laenuärimehe ja avamerepurjetaja Kalle Luku kadumisega.

Heal majanduslikul järjel olnud mees jättis kadumise hommikul koju autovõtmed ja telefoni ning suundus kesklinna tööle liinibussiga. Lukk kuulutati kadunuks, kui ta järgnevatel päevadel koju ei tulnud.
Meedias kirjutati mehe salapärast kadumisest pikki artikleid. Asja uurima asunud politsei jaoks sai Luku saatus sisuliselt selgeks siiski juba esimese nädalaga – mees oli teda kodumaal tabanud ebameeldivuste vältimiseks lihtsalt kodumaalt jahi pardal minema purjetanud. Ilma sellest kedagi teavitamata.
Luku teadmata kadunud inimesena tagaotsimine lõpetati, kui mees seda lõpuks ise teha palus.
Teistest teadmata kadumiste lugudest loe pikemalt Postimehe paberlehest.

Allikas: Postimees

FOTO: politsei otsib teadmata kadunud Andrus Silda

Lõuna prefektuuri Võru politseijaoskond palub abi novembrikuus Võru linnas kadunuks jäänud Andrus Silla asukoha väljaselgitamisel.

Andrus Sild (41) on lühikest kasvu, kõhna kehaehitusega ja tumedate juustega. Seljas kandis ta musta värvi jopet, jalas pruune pükse ning peas musta-valgekirjut mütsi. Meest nähti viimati 17. novembril Võru linnas, kust ta lahkus halli värvi jalgrattal, arvatavasti Rõuge suunas. Käesoleva ajani on tema asukoht teadmata.
Kõigil, kel on infot, mis võiks viia kirjeldatud mehe leidmiseni, palutakse ühendust võtta Võru politseiga telefonidel 522 0901,             786 8255       või hädaabinumbril 110.

Allikas: Õhtuleht 

FOTO: Tartu politsei otsib oktoobris kadunud Ago Reinkubjast

Politsei otsib oktoobris Tartus kodust lahkunud ja seejärel teadmata kadunuks jäänud Ago Reinkubjast. Viimati nähti 1943. aastal sündinud meest oktoobris tema kodus, tema täpsem kodust lahkumise aeg on teadmata. 

Ago Reinkubjas on 185 sentimeetrit pikk, tal on hallisegused tumedad juuksed ja pruunid silmad.

Kõigil, kel on informatsiooni Ago Reinkubjase võimalikust asukohast või omavad muud teavet, mis võiks viia tema leidmiseni, palutakse sellest teada anda Tartu politseile telefoninumbril            7 308 745       või politsei lühinumbril 110.

Allikas: Õhtuleht 

Ida prefektuur otsib aasta kadunud meest!

Ida prefektuuri Jõhvi kriminaaltalitus otsib 34aastast Meelis Dikarev'it, kes on terve aasta kadunud.

Samuti otsitakse 51aastast Tatjana Vološtšuk'i, kes on teadmata kadunud alates käesoleva aasta maikuust. Tatjana võib viibida Tallinnas.

Politsei palub kõigil, kel on informatsiooni isikute asukoha kohta, helistada telefonidel            337 2357       või 110.

Allikas: Õhtuleht 

Politsei: Soomes kadunud eesti päritolu Mathiase leidmiseks pole palju võimalik teha

Uurimise juhi Rauli Saloneni sõnul on Soome politsei teinud kõik võimaliku Aalto ülikooli tehnilise kõrgkooli eesti päritolu tudengi, 19-aastase Mathias Palgi leidmiseks. Noormees kadus ööl vastu 26. novembrit pärast sõbra sünnipäeva tähistamist Espoo Otaniemi linnaosast.
  

„Vähe on midagi ette võtta. Iga päev viib asja halvemas suunas,“ ütles murelik Salonen Iltalehtile.
Soome politsei on olnud kontaktis ka Eestiga. Politseil ei ole aga põhjust arvata, et Mathias oleks jõudnud Soome lahe teisele kaldale.

Mathiase omaksed on osalenud aktiivselt noormehe otsingutes ja tema kadumisele on pühandatud ka Facebooki lehekülg. Uurimise juht keelas alguses omaalgatuslikud otsingud, kuid uurimise praeguses järgus ei sega need enam võimude läbi viidavaid otsinguid.


„Enam pole seda riski, et võimalikud jäljed võiksid kaduda. Omaksed võivad seega nüüd ka omal käel otsida. On äärmiselt tore, et Mathiasest hoolitakse nii palju,“ ütles Salonen.
Kahtlustatakse, et Mathias läks Otaniemi peolt Vuosaaris asuva kodu suunas, kuid pärast seda pole temast enam mingit märki.

Allikas: Delfi 

Jõhvi politsei otsib teadmata kadunud isikuid

Ida prefektuuri Jõhvi kriminaaltalitus otsib taga kaht inimest, kellest üks on kadunud olnud terve aasta ja teine alates maikuust. 


Ida prefektuuri Jõhvi kriminaaltalitus otsib 34-aastast Meelis Dikarevi, kes on terve aasta kadunud.
Samuti otsitakse 51-aastast Tatjana Vološtšukki, kes on teadmata kadunud alates käesoleva aasta maikuust. Tatjana võib viibida Tallinnas.

Politsei palub kõigil, kel on informatsiooni isikute asukoha kohta, helistada telefonidel             337 2357       või 110.

Allikas: Delfi 

Politsei otsib kümme päeva kadunud meest!

Paide politseijaoskond palub abi 47-aastase Vahur Jakimaineni asukoha tuvastamisel. Mees lahkus oma Paides asuvast kodust kümne päeva eest.
 

Politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja teatel lahkus 47-aastane mees Paides asuvast kodust 13. novembril, et sõita Soome.

Vahur on keskmise kehaehitusega, umbes 187 sentimeetrit pikk. Juuksed on keskmise pikkusega ja mees kannab vuntse. Seljas võib tal olla halli värvi kapuutsiga jope, jalas tumesinised teksapüksid ning mustad kingad. Kaasas oli suur, helehall spordikott.

Kõigil, kellel on infot pildil oleva isiku kohta, palub politsei ühendust võtta politsei lühinumbril 110 või telefonil 384 9910.

Allikas: Delfi