Eesti-Vene piirilepingu sõlmimise lootus on peaaegu kustuvana hingitsenud 2005. aastast peale, kui Venemaa taganes lepingust Eesti lisatud preambuli tõttu. Nüüd on tekkinud väike lootus, et läbirääkimised uue lepingu üle võiks alata.
Venemaa suursaadik Juri Merzljakov kinnitas vene Delfile, et Venemaa soovib piirilepingu võimalikult peatset allkirjastamist, ja kiitis Eesti algatust selles osas. „Riigikogu väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni algatus taastada kontaktid Vene kolleegidega, sealhulgas piiriküsimuse arutamiseks, on väga tähtis ja kasulik, aga väljas on juba juuni ja kui läbirääkimisprotsessi kohe ei alustata, on oht kaotada veel üks aasta,” ütles Merzljakov.
Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kinnitas, et ootama ei jääda, ja et peatselt on kavas uusi kohtumisi. „Loodetavasti juba juuli esimesel nädalal leiab Lõuna-Eestis ja Pihkvas aset riigikogu väliskomisjoni delegatsiooni kohtumine kolleegidega Venemaa föderatsiooninõukogu ehk ülemkoja väliskomisjonist. Minu hiljutisel Moskva visiidil võttis küllakutse vastu ka riigiduuma väliskomisjoni esimees Aleksei Puškov. Nende delegatsiooni ootame Tallinnasse oktoobris-novembris. Viimati olid Eesti ja Vene väliskomisjonid koos 2006. aasta suvel,” ütles Mihkelson. Tegemist on olulise kohtumisega, sest väliskomisjonid on need, kes viivad rahvusvahelisi lepinguid parlamentide täiskogude ette ratifitseerimisele.
Kuigi piirilepingu sõlmimine on mõlema riigi soov, on selge, et Venemaa kaitseb alati oma huve. „Meie välispoliitiline doktriin põhineb muutumatult sellistel baaspõhimõtetel, nagu pragmatism, mitmesuunalisus, avatus ja rahvuslike huvide mittekonfrontatsiooniline, kuid tugev kaitsmine,” ütles Merzljakov. Seega tuleb arvestada, et läbirääkimiste protsess ei pruugi olla valutu.
Riigid on nullpunktis
„Me peame endale väga selgelt aru andma, et 2005. aasta mais sõlmitud piirilepinguid juriidilises mõttes pole täna olemas,” nentis Mihkelson ja meenutas, et 2005. aasta suvel oli Eesti enda poolt kõik piirilepingu ratifiseerimissammud astunud, kui Venemaa otsustas mitte tunnistada Eesti parlamendi õigust sõnastada ratifitseerimisseadus ning tühistas oma välisministri allkirja juba sõlmitud lepingutelt.
„Seega oleme punktis null, kus edasiliikumiseks on vaja mõlemapoolset tahet ja valmisolekut,” lisas Mihkelson, kuid jäi siiski lootusrikkaks. „Usun, et viimaste kuude arengud Eesti-Vene diplomaatilistes suhetes annavad mõista, et just piirilepingu küsimuses on vastastikuse tahte ja valmisoleku teema täna reaalsem kui viimase seitsme aasta jooksul.”
Lisaks on ees veel ühed väga olulised läbirääkimised: tundliku piiriküsimuse peab enne eesti rahvas ja eesti poliitikud omakeskis lahti vaidlema. „Riigikogu väliskomisjonis on teema olnud läbi viimase aasta ka arutlusel ning mulle tundub, et nelja parlamendierakonna vahel on tuntav ühisosa. Samas on tangoks vaja ikkagi ka teist poolt. Seepärast ootan huviga, kuidas arenevad meie parlamentaarsed suhted Venemaaga ning kui tõsine on tegelikult Venemaa soov piirilepingu reaalse jõustamiseni jõuda,” ütles Mihkelson.
AJALUGUKomistuskiviks sai sissejuhatus
Mis on piirilepingu preambul, mille lisamise järel Venemaa lepingust taandus?
2005. aasta juuniks olid piirilepingu läbirääkimised lõppenud, kuid Eesti riigikogu otsustas lisada leppe preambulile ehk sissejuhatusele uue variandi, kus Eesti okupeerimisele ei viidata otsesõnu, vaid varem riigikogus vastu võetud õigusaktide kaudu.
Preambulisse lisati viide Eesti Vabariigi ülemnõukogu otsusele 20. augustist 1991 „Eesti riiklikust iseseisvusest” ja riigikogu deklaratsioonile 7. oktoobrist 1992. Viide märgib Eesti ebaseaduslikku inkorporeerimist Nõukogude Liidu koosseisu. Venemaa välisministeerium teatas seepeale lepingust taganemisest ja võttis ratifitseerimislepingult tagasi välisministri allkirja.
Allikas: Eesti Päevaleht
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar