FindMe teenused ehk millega me tegeleme?!

Ärisaladuse kaitse

Ärisaladuse kaitsmisele peaksid kindlasti mõtlema kõik ettevõtjad, kes näevad võimalikku ohtu oma äri konkurentsivõimele, kui konfidentsiaalne info (tootmisprotsess, marketingilähenemine jne) peaks kopeeritama.

Peamised ärisaladuse kaitsega seotud tegevused:

• Ärisaladuse määratlemine ettevõttesiseselt
• Ärisaladuse mõiste sisu lepingutes fikseerimine ja sanktsioonide kehtestamine
• Ärisaladuseks nimetatud teabe salajas hoidmiseks vajalike meetmete kasutuselevõtmine
• Ettevõtte sisekorraeeskirjad ärisaladuse määratlemise ja sellega ümberkäimise kohta 
• Patenteerimine ja registreering
• Juurdepääsu piiramine ärisaladusele
• Juriidiline nõustamine ja tõendite kogumine ärisaladuse hoidmise rikkumise tõendamiseks
• Nõustamine arvutisüsteemide ja andmebaaside julgeoleku tagamiseks
• Personali sisejuurdlus ja kontroll
• Järelevalve
  
  Loe lisaks: http://findme.ee/arisaladuse-kaitse/
  
  

Läbirääkimised

Kogemustega läbirääkijate kasutamine aitab leida lahendusi ja saavutada kokkuleppeid väiksema energia- ja ajakuluga. Läbirääkimised on protsess, milles osalevad kaks või rohkem osapoolt, kellel on ühine probleem, kuid vasturääkivad huvid.

 Peamised läbirääkimistega seotud tegevused:

• Objekti analüüs
• Vastaspoole hindamine
• Läbirääkimisstrateegia määramine
• Läbirääkimised
• Läbirääkimised eriolukordades
• Vastupanupunktide väljaselgitamine
• Positiivse kokkuleppepiirkonna tekitamine ja kokkuleppe vormistamine
• Juriidiline nõustamine
• Võlanõustamine
• Juhtumi analüüs ja kokkuvõte
  
  Loe lisaks: http://findme.ee/labiraakimised/

Otsingud

FindMe osutab kadunud inimese otsingutel professionaalset teenust, mis jaguneb kadunud inimese lähedase nõustamiseks, otsingute alustamiseks operatiivselt esimestel tundidel inimese kadumise järgselt ja kadunud inimeste juhtumite uurimiseks.

Peamised Otsingutega seotud tegevused:

• Kadunud inimese lähedase nõustamine
• Otsingute alustamine operatiivselt esimestel tundidel inimese kadumise järgselt
• Kadunud inimeste juhtumite uurimine
• Ettevalmistus ja andmete kogumine
• Tunnistajate väljaselgitamine
• Intervjuud kontaktidega
• Südmuskohtade vaatlused
• Teabe analüüs
• Kokkuvõtete tegemine
  
  Loe lisaks: http://findme.ee/otsingud/

Võtke meiega ühendust ja me lahendame Teie probleemid:

Aadress: Tornimäe 5, Tallinn 10145
Tel: + 372 52 42 776
E-post: info@findme.ee

Aare Rüütel
Tegevjuht
+ 372 52 42 776
aare@findme.ee
 
Monika Kuzmina
Kommunikatsioonijuht
+ 372 5551 7551
monika@findme.ee

Päästjad otsivad lennuõnnetuses kadunuks jäänud Filipiinide siseministrit!

Üle 200 päästetöötaja jätkas pühapäeval lennuõnnetuses kadunuks jäänud Filipiinide siseministri Jesse Robredo ja kahe piloodi otsinguid.
 
Otsingutele aitab kaasa laupäeval hädamaandumist üritades merre kukkunud lennukist õnnekombel eluga pääsenud Robredo abi, ütlesid ametnikud vahendab BNS.

Neljakohaline Piper Seneca startis Filipiinide keskosast Cebu linnast, kus minister kohtus kohalike ametnikega, ja võttis suuna Robredo kodulinna Naga poole.
Umbes pool tundi hiljem ütles lennuki kahest mootorist üks üles. Filipiinlasest piloot ja nepaallasest lenduriõpilane üritasid Masbate saarel hädamaanduda, kuid lennuk kukkus umbes pool kilomeetrit enne maandumisrada alla, seletas transpordiminister Mar Roxas.
President Benigno Aquino III saabus pühapäeval koos kaitseministri ning sõjaväe- ja politseijuhtidega Masbatele, mis asub Filipiinide keskosas, pealinnast Manilast umbes 380 kilomeetrit kagus, et võtta osa otsingutest, millele aitavad kaasa ka USA sõjaväelased.
Seni on üles leitud vaid lennuki parema tiiva ots, ütles kaitseminister Voltaire Gazmin AP-le.

Kümned sukeldujad kammivad arvatavas õnnetuspiirkonnas merd läbi. Lennukit otsitakse ka laevade ja helikopteritega, kaldal töötavad sõdurid ja politsei.
Otsingutest võtab osa Robredo politseinõunik Jun Abrazado, kes oli neljanda isikuna allakukkunud lennuki pardal. Ta kaotas teadvuse, kui lennuk merre prantsatas, kuid suutis meelemärkusele tulles kabiinist välja ujuda, ja kalurid päästsid ta.
"Kui ta teadvusele tuli, oli ta veel lennukis. Vesi oli tõusnud kabiinis talle rinnuni ja ta kobas minister Jesse järele, aga ei leidnud teda. Ta ujus kabiinist välja," vahendas transpordiminister Roxas nõuniku lugu raadiojaamale DZBB ja lisas, et lennuõnnetuse kohas oli allhoovus meres väga tugev.

"Me loodame, et ta hulbib kusagil, hoides kinni vrakitükist või puust," avaldas Roxas lootust.
Abrazado aitab otsingutele kaasa haiglavoodist, kirjeldades olukorda õnnetuse hetkel. Tal on sinikaid ja marrastusi ja tema käsi on vigastatud, aga tõsisemat häda tal ei ole.
Jesse Robredot peetakse üheks Filipiinide mõjukamaks poliitikuks ja presidendi paremaks käeks. Siseminitrina alluvad talle 143 000 liikmelised politseijõud, milles ta hakkas viimastel kuudel jõuliselt korda majja lööma ja korruptsiooni välja juurima. Robredol on tähtis roll ka eraarmeede likvideerimises, millega mõned mõjuvõimsad provintsikubernerid ja linnapead on üritanud enne 2013. aastal kohalikke valimisi oma positsiooni kindlustada.

Allikas: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/paastjad-otsivad-lennuonnetuses-kadunud-filipiinide-siseministrit.d?id=64842900

Valga politsei palub abi kadunud naise leidmisel!

Eile varahommikul lahkus oma kodust Tõrva linnas 58-aastane Merike Kink, kelle leidmisel palub politsei inimeste abi.

Politsei teatel on Merike Kink on 168 sentimeetrit pikk, kõhna kehaehitusega, tal on tumepruunid üle pea kammitud juuksed. 

Kadumise ajal oli tal seljas kollane tuulepluus, jalas hallid dressipüksid ja valged mustade triipudega botased. Naine liigub aeglasel sammul.

Kõigil, kes teavad midagi naise asukohast või on teda näinud kuskil liikumas, palub Lõuna prefektuur helistada telefonil 110 või 53307181.

Allikas: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/110_112/valga-politsei-palub-abi-kadunud-naise-leidmisel.d?id=64778646

Politsei aitas Tammsaare parki eksinud 2-aastase rootslase vanemate juurde tagasi!

Politseinikud aitasid eile õhtul Tallinnas Tammsaare pargis kaduma läinud kaheaastase Rootsist pärit lapse vanemate juurde tagasi.

 

Politsei pressiesindaja Andres Sang rääkis Delfile, et eile õhtul kell 19.55 sai politsei teate umbes kaheaastasest lapsest, kes jalutas üksi Tammsaare pargis. „Umbes kolme minutiga oli patrull kohapeal,“ lausus ta. Politsei saabumise ootas ära naine, kes tõenäoliselt ka politseile leitud lapsest teatas.

Sang lisas, et kell 20.15 teatas Viru hotelli turvateenitus omakorda politseile, et rootlastest vanemad otsivad last. Selle teate peale toimetas patrull lapse hotelli ja andsid vanematele üle. „Me ei tea kui kaua laps tegelikult kadunud oli ja kui kaua vanemad teda otsisid,“ tõdes Sang.

Sanga sõnul lähevad lapsed tavaliselt kaduma avalikel üritustel või rannas ja siis leitakse vanemad turvateenistuse või korraldajate abiga üles. Politsei kaudu lapse otsimist tuleb tema sõnul ette ikkagi harva, kuid politseinikud on alati nõus aitama. „Lastega tegelemine on politsei prioriteet,“ kinnitas Sang.

Allikas: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/110_112/politsei-aitas-tammsaare-parki-eksinud-2-aastase-rootslase-vanemate-juurde-tagasi.d?id=64758474 

Politsei otsib teadmata kadunud naist!

Eile enne keskpäeva lahkus Kose vallas asuvast Ravila hooldekodust 63-aastane raviasutuse patsient Niina Vassiljeva.

Naine on 170 cm pikk, tugeva kehaehitusega, heledate hallide õlgadeni ulatuvate juustega. Lahkumisel oli tal seljas roosa kampsun, jalas tumehallid püksid ja kummist rannajalatsid. Naine lonkab ühte jalga.
Kõigil, kel on teavet Niina Vassiljeva asukoha kohta, palume võtta ühendust politseiga numbril 612 4611 või politsei lühinumbril 110.

Allikas: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/110_112/politsei-otsib-teadmata-kadunud-naist.d?id=64742744

Mõni kuu tagasi leidis üks Viljandimaa mees üles oma venna. Aga edasi tuli välja, et tal on ka õde, kelle olemasolust ta ei teadnudki. Esimest korda kohtusid õde-venda, kui olid jõudnud 50ndate eluaastate keskele.

Saatesarja "Sind otsides", milles inimesed leiavad teleekraanil kaua kadunud olnud lähedasi, teeb TV3 juba aastaid. Igast kohtumisest aga telesaadet ei saagi. Nii ka Reinu õeleidmisest. Ainsaks tunnistajaks sai Õhtuleht.

Rein (56) ei tea oma vanematest midagi. Ema teda sünnitusmajast kaasa ei võtnudki. Loobunud oli ta ka kolmest varasemast lapsest. Sündinud olid nad nii riburada pidi, nagu loodus seda üldse lubab. Rein ei kiirusta siiski ema Helgit põlvini maasse tampima. Ta ei tea, milles oli asi, et ta pidi nimetuna Väikemõisa väikelastekodusse sattuma ja igasugusest emaarmastusest ilma jääma. Vahest lasub enamik süüst hoopis despoodina teab kust majja ilmunud kasuisal, kes võõrast verd enda ümber ei sallinud?

Kes teab. Reinu jaoks on need vastuseta küsimused.

Reinust tehtud "Sind otsides" lõi kihisema pool Eestit. Nagu vähid kivi alt, hakkasid välja ilmuma tuntud ja tundmatud sugulased.

Kõigepealt leiti üles vend Mihhail, keda selle nime all ei tunne keegi: tema on eluaeg kõikide jaoks olnud Miku. Nende vendade kohtumisest tehti ka telesaade. Miku anti lastekodusse 10aastaselt.

Siis ilmus nähtavale vend Valdur, kellega nad võiksid Reinu sõnul välimuse järgi vabalt olla ka kaksikud. Valdur on nii vaikne mees, et sõna ei kanguta ka tangidega suust välja. Hiiglasest metsamees. Aga tütred on tal särtsu täis pealaest jalatallani. Nemad otsisidki onu telefoninumbri üles ja juba nädala pärast oli Valduri pere venna pool kohal.

Valdur ja kõige noorem õde Tiiu on ka ainsad, kes emaga koos üles kasvasid. Tiiu on Soomes, tedagi pole Rein ihusilmaga näinud ega oskaks ka ära tunda, kui juhuslikult tänaval vastu peaks tulema.

Originaalartikkel: http://ohtuleht.ee/473795

Saksa politsei otsib Põhjamere väikesaarel kadunud poissi!

Saksa politsei on mobiliseerinud helikopterid, laevad ja jäljekoerad Põhjamere väikesaarel kadunud poisi otsimiseks. 10-aastane Sebastian kadus Wittdüni küla lähedal 20 ruutkilomeetri suurusel Amrumi saarel pühapäeval.

Politsei pressiesindaja Kristin Stielow' sõnul on käimas aktiivsed otsingud. Umbes 40 politseinikku kammivad läbi saart ja lähedal asuva mandri randa. Kontrollitakse ka transpordiühendusi, vahendab The Local.

Politsei üritab leida ka teist poissi nimega Lukas, keda nähti enne kadumist koos Sebastianiga. Politsei kutsub Lukase vanemaid üles niipea kui võimalik ühendust võtma.
Politsei avaldas kadunud poisi foto ja palutakse avalikkuse abi tema leidmisel.
Õnnetust peetakse ebatõenäoliseks, sest Sebastian ei olnud mänguväljakul, kus teda viimati nähti, otseses ohus. Mänguväljak asub umbes kilomeetri kaugusel suhteliselt ohutust rannaribast.

"Rand on täiesti ohutu," ütles päästetöötaja André Richter ajalehele Bild. "Seal ei saa õieti uppuda. Isegi tõusuajal ulatub vesi ainult põlvini ja Sebastiani kadumise ajal oli mõõn."

 

Allikas: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/saksa-politsei-otsib-pohjamere-vaikesaarel-kadunud-poissi.d?id=64627966

Šveitsis sulasid jääliustlikust välja kolm 1926. aastal kadunud venda.

Kaks Briti alpinisti avastasid Šveitsis Valais kantonist 86 aastat tagasi kaduma läinud kolme kadunud venna jäänused.
 
Alpinistid sattusid kolme mehe kolpade, luude, saabaste, binokli, nahkkoti ja mägironimisvarustuse otsa. Kohtueksperdid leidsid hiljem, et luud kuuluvad kolmele Ebeneri vennale ja nende juhile, kes ronisid 1926. aastal mägedesse ja ei tulnud kunagi tagasi, kirjutas Daily Mail.

Arvatakse, et leiu põhjuseks on jääliustike sulamine ning oletatakse, et kliima soojenemine võib veelgi taolisi leide kaasa tuua. Ainuüksi Valais piirkonnas on peale 1926. aastat Šveitisi politsei teatel mägedes kaduma jäänud 280 inimest.

Uudis leiust tuli “püha šokina” kolme venna õetütar Marianne Bellwaldile, kes on praegu 70. Tema vanemad olid talle rääkinud kolmest kadunud onust. “Meie peres oli alati kahtlusevari selle üle, mis tegelikult toimus. Nüüd on meie kahtlused teatud ulatuses läinud,” rääkis Bellwald.
Allikas: Delfi

Politsei otsib 71-aastast Sulevit!

Põhja prefektuur palub abi 71-aastase Sulevi asukoha kindlakstegemisel, kelle asukoha kohta puuduvad pärast 5. juulit andmed.

Politsei teatel on mees 176 sentimeetrit pikk, kõhna kehaehitusega, ta on lühikesed hallid juuksed ja hallid silmad.

Kadumise ajal oli Sulevil seljas beežikas jope, pruuni-musta ruuduline flanellsärk, jalas hallid viigipüksid ja kinnised kingad. Kaasas oli tal õlakott, milles olid panga- ja kliendikaardid ning ID-kaart.

Sulev on hambutu, ta ei kuule parema kõrvaga, tema kõrvalestal on arm. Tal on jämedad sõrmed ja ta suitsetab palju.

Kõigil, kes on alates 5. juulist näinud fotol kujutatud Sulevit, palutase sellest teada anda politsei telefoninumbritel 612 4836 või 110.
Allikas: Delfi

Politsei otsib 72-aastast Helvit!

Politsei palub abi 72-aastase Helvi Kaaveri leidmiseks, kes lahkus oma elukohast Võru linnas Vilja tänaval 12. juunil.
 
Naine on 162 sentimeetrit pikk, keskmise kehaehitusega, tumepruunide kergelt laines lühikeste juustega.
Kodust lahkudes oli tal seljas helebeezi värvi lühem tuulejakk, jalas tumedad pikad püksid ja musta värvi madalad tänavakingad. Kaasas võib olla musta värvi järelveetav ratastega kott.

Võru politsei palub kõigil, kes teavad midagi Helvi Kaaveri asukohast või on teda kusagil näinud, teatada sellest telefonidel 786 8210, 786 8232 või 110.
Allikas: Delfi

Politsei palub abi kadunud inimeste leidmisel!

Rakvere politseijaoskond palub abi kolme inimese asukoha kindlakstegemisel.

Politsei palub abi 42-aastase Heinar Vaariku asukoha kindlaks tegemisel. Heinar lahkus oma elukohast Väike-Maarja vallas 20 juunil. Heinar Vaarik on kõhna kehaehitusega, umbes 170 cm pikk, lühikeste pruunide juustega.

—

Politseijaoskond palub abi ka 81-aastase Nikolay Presnyakov´i asukoha kindlaks tegemisel. Nikolay lahkus oma elukohast Tapa linnas 20. juunil ning siiamaani ei ole koju tagasi pöördunud.

—

Rakvere politseijaoskond palub abi 49-aastase Ene Lehe  asukoha kindlaks tegemisel.
Ene lahkus oma elukohast Rakvere vallas Karunga külas 6. juulil. Ene Leht on umbes 155 cm pikk, keskmise kehaehitusega, tal on lühikesed pruuni värvi juuksed. Kodust lahkudes oli naisel peas nokaga heledamat pruuni värvi müts, seljas musta värvi roheliste triipudega dressipluus ning jalas musta värvi dressipüksid.

Allikas: Delfi

Jõgeva politsei otsib teadmata kadunud Galinat!

Jõgeva politsei palub abi teadmata kadunud 49-aastase Galina asukoha tuvastamisel.
 
Naist nähti viimati 30. aprillil Jõgeva linnas Jaama tänaval ning tema asukoht on pärast seda senini teadmata.
Galina on 160 sentimeetri pikkune, kõhna kehaehitusega ning tumedate lühikeste juustega.

Kui kellelgi on informatsiooni, mis võib viia Galina asukoha tuvastamiseni või keegi on naist pärast 30. aprilli näinud, palutakse sellest teada anda Jõgeva politseile telefonil 7768410, 5181631 või lühinumbril 110.

Allikas: Delfi

Politsei palub abi Ahto Lillelehe leidmisel!

Pärnu politseijaoskond palub abi 79-aastase Ahto Lillelehe asukoha kindlaks tegemisel.
Ahto lahkus oma elukohast Saarde vallas Tihemtesa alevikus 11. juulil.

Kodust lahkudes oli mehel peas nokaga musta värvi müts, seljas pruun tuulejope ja jalas tumehallid püksid. Ahto käib kepiga.

Viimati nähti Ahtot liikumas Valga–Uulu maanteelt Viljandi poole.
Kõigil, kel on andmeid pildil oleva mehe asukoha suhtes, palutakse helistada politsei hädaabinumbrile 110.
Allikas: Delfi

Juba jälle eksivad seene- ja marjulised metsa!

Alanud seene- ja marjakorjamise hooaeg meelitab isegi väga eakaid inimesi metsa värske suupoolise järgi minema ja paraku on juba ette tulnud ka esimesi metsa eksimisi.

Valgamaal aitas politsei kahel metsa eksinul elusa ja tervena koju saada, teatas politsei- ja piirivalveamet pressiesindaja Agu Lall. Eile läks kodutee kaotsi Valgamaal Hummuli vallas koos lapse ja lapselapsega metsa mustikale läinud 80-aastasel vanamemmel. Kella 13 paiku avastasid lapsed, et memm on nende nägemis- ja kuuldekaugusest kusagil Läti piiri ääres kadunud.

Esialgu püüdsid nad memme ise leida, kuid kell 16.20 teatasid nad juhtunust tuttavale politseinikule, kes läks oma koeraga metsa abiks. Koer tegi männimetsas pikalt tööd – kokku tegid lõpuks kaheksakilomeetrise rännaku – ja leidis peaaegu põlvini sohu vajunud naise ikkagi üles. Et politseinik koos väsinud memmega õiges suunas metsast välja juhtida, anti neile politseiauto alarmsignaaliga märku ning kell 19.40 jõudsid nad politseisõiduki juurde, kus neid ootas juba ka kiirabi. Vanaproua oli katsumusele hästi vastu pidanud ning kiirabi toimetas ta koju. Tema enda sõnul olevat ta marjul kohanud karu ja jooksnud seetõttu teadmata suunas.

Teine metsa eksimise juhtum oli samuti eile, seekord Valgamaal Helme vallas Koorkülas. Kell 13.30 teatas oma auto Kuke peatuse lähedale jätnud 59-aastane mees, et eksleb metsas kusagil Koorkülast Holdre poole. Sündmuskohale läinud politseinikud pidasid eksinuga telefoni teel
ühendust ja andsid politseisõiduki alarmsignaaliga märku õigest liikumissuunast. Kell 14.15 sai mees metsast välja.

Kuidas hoiduda metsas eksimisest ja kuidas käituda eksimise korral:

• ärge olge liigselt enesekindlad, inimesed eksivad ka tuttavas piirkonnas;
• kindlam on, kui lähete metsa mitmekesi. Eriti just eakad inimesed ei peaks metsa üksi minema. Metsas olge üksteise nägemus- või kuuldekaugusel;
• metsa minnes andke kodustele või tuttavatele teada, millisesse metsa te lähete, millal plaanite tagasi jõuda ning kuhu te metsast kavatsete väljuda;
• kui lähete metsa võõras kohas, tuleks eelnevalt tutvuda piirkonna kaardiga;
• metsa minnes võtke kaasa laetud mobiiltelefon, võimalusel GPS, kompass ning energiavarude taastamiseks natuke toitu ning magusat jooki. Kasuks tuleb ka kaasavõetud vile, endast märku andes kostab vile häälest kaugemale. Kaasa võetud taskulambiga on võimalik endast märku anda pimedal ajal;
• pange selga erksavärvilised riided. Riiete valikul peaks arvestama ka sellega, et eksimise korral tuleb veeta jahe öö lageda taeva all;
• metsas olles vaadake vahetevahel ringi ja jätke meelde olulisi märke – kuivanud puu, sipelgapesa jms;
• eksides vältige paanikat ja säilitage rahu – siis suudate otsijatele anda selgeid ja arusaadavaid juhiseid oma asukohast;
• eksimise kahtluse korral ärge viitke aega ja helistage kohe numbritel 112 või 110 ning kuulake päästeameti või politsei poolt antud soovitusi. Hoidke mobiiltelefoni akut – ärge tühja lobisege. Arvestage asjaoluga, et ulatusliku otsinguoperatsiooni korraldamine ise nõuab ka aega;
• ekseldes tuleks jätta endast maapinnale või puude külge märke – see aitab otsijatel kiiremini ekslejani jõuda;
• kuulake ümbruskonna hääli – sõidukite müra, koduloomade hääled jm. Nendest võite saada abi õige suuna kättesaamiseks;
• pidage silmas loodusmärke – metsasihid viivad alati kuhugi välja, jõgede voolamise järgi saab suunda valida. Kui jõuate mõnele teele, siis ärge minge enam metsa tagasi, vaid liikuge mööda teed ja jõuate kuhugi välja;
• kui jõuate iseseisvalt metsast välja, siis informeerige kindlasti lähedasi, päästeametit või politseid.
  
  
  Allikas: Delfi

Eesti ja Läti politsei otsivad Riias kadunud meest!

Eesti ja Läti politsei ostivad jaanipäeval Riia lennujaamas kadunuks jäänud 38-aastast vaimupuudega meest, lähedased paluvad inimeste abi mehe leidmisel Facebookis.
 
Suhtlusportaalis Faecbook palub Aleksandra Helk abi oma onu Vasily leidmisel. Mees läks kaduma 24. juuni keskpäeval Riia lennujaamas.

Aleksandra sõnul on tegemist vaimsete puuetega inimesega, kes ei suuda ise transpordiga Eestisse sõita, kuid suure tõenäosusega võib liikuda jalgsi Tallinna poole.

Vasily on 38 aastat vana, 185 sentimeetrit pikk, kõhna kehaehitusega ja tumedate lühikeste juustega. Vasilyl olid kadumise ajal jalas heledad püksid, seljas triibuline särk ja vest. Mees sarnaneb käitumiselt lapsega.
Eesti politseile on info mehe kadumise kohta laekunud ning politsei pressiesindaja kinnitusel tegeletakse koostöös Läti kolleegidega mehe otsimisega.

Allikas: Delfi

Saksa "metsapoisi" saatus endiselt segane. Meeleheitel politsei palub abi!

 

Pärast pikka vaikust palub Berliini politsei taas abi müstilise “metsapoisi” isiku tuvastamisel. Kuigi vahepealsete teadete kohaselt oli politsei noormehe jutus kahtlema löönud, ei olevat too oma ütlustest taganenud.

Politsei avalikustas end nimega Ray tutvustanud poisist ka värske foto. “Meil pole endiselt aimugi, kes ta on ning loodetavasti keegi tunneb ta siiski ära,” ütles politsei esindaja Daily Telegraphile.

Mullu septembris Berliini raekotta ilmunud ja abi palunud inglise keelt kõnelenud nooruki loos pole politseil vaatamata põhjalikule uurimusele pihus niidiotsagi. Kuigi sellele pole kinnitust leitud, on Ray kaljukindlalt jäänud oma esialgse loo juurde, et elas pärast ema hukkumist autoavariis koos isaga viis aastat metsas.
Metsast välja tulema ajendanud poissi isa surm. Laiba olevat ta ühe auku matnud ja selle kividega katnud. Ei poisi elukohta metsas, isa hauda ega ka andmeid ema elu võtnud liiklusõnnetusest ole politseil tuvastada õnnestunud. Pärast isa surma kulunud tal viis päeva, et põhja suunas matkates Berliini jõuda.

Poisil polevat mingit mälestust sellest, kust nende pere algselt pärit oli. Kuigi tema jälgi on aetud Interpoli abiga ja üle maailma ka rohket vastukaja saadud, kus inimesed on teda oma kadunud sugulaseks pidanud, ei ole ükski neist vihjetest tõeseks osutunud.

Ei ole aidanud ka DNA- ega lingvistiline analüüs. “Oleme teinud kõik võimaliku,” tunnistab politsei. Alles nüüd andis Ray politseile oma värske pildi avaldamiseks loa.

Poiss usub mäletavat, et tema sünnipäev on 20. juunil 1994, mis tähendab, et tuleval nädalal saaks ta 18-aastaseks. Praegu on ta Berliinis sotsiaaltöötajate hoole all ning käib kohalikus koolis. Saksamaa seadused nõuavad aga, et ühel hetkel tuleb talle anda perekonnanimi ja ametlik sünnidaatum.

Kuigi politseil on endiselt tunne, et loos on midagi väga kahtlast, ei vii Ray küsitlemine neid endiselt kuhugi: “Niipea, kui küsimused detailsemaks lähevad, sulgub ta endasse ja ütleb vaid, et tema vanemad on surnud ja tal pole enda päritolust aimugi. Meil on tunne, et ta ei tahagi teada, kes ta on.”
Allikas: Õhtuleht

Võrtsjärvel kaduma läinud paatkond on leitud!

Võrtsjärvel läksid täna ümber kaks paati ühtekokku kümne inimesega, kellest viis inimest jäi kadunuks. Praeguseks on kõik kadunud üles leitud.

 

Täna kella 13.44 teatati Lõuna päästekeskusele, et Võrtsjärvel on läinud ümber kaks paati ja inimesed võivad olla uppumisohus.

Pealtnägija sõnul alustasid paadid Õhne jõelt sõitu Tondisaare poole ja paatides olnud inimestel puudusid päästevestid.

Sündmuskohale saadeti päästjad Viljandist, Elvast ja Tõrvandist, päästetöid juhtis Viljandi operatiivkorrapidaja. Otsinguid järvel teostas Tõrvandi paat, Võrtsjärve Limnoloogiakeskuse paat, Võrtsjärve vabatahtlikud järvepäästjad ja kaks erapaati. Õhus teostas vaatlust Politsei- ja Piirivalveameti lennusalga kopter.

Otsingu- ja päästetöid raskendas tugev tuul ja kõrged lained. Abivajajate päästmist ja märkamist oleks kindlasti kiirendanud erkvärviline päästevest.

Esimene kanuu jõudis Tartumaal Rannu vallas asuvale Tamme paljandile kell 16:10. Kiirabi kontrollis inimesed üle ja abi nad ei vajanud. Teine kanuu seltskond randus samas kohas kaks tundi hiljem. Nende kanuu oli põhja läinud ja nad kasutasid veepinnal püsimiseks aere. Kiirabi kontrollis viimaste tervislikku seisundit, kuid meditsiinilist abi ei vajatud.

Päästeamet tuletab meelde, et õnnetused paadisõidul tekivad sageli oskamatusest või hooletusest. Sagedasemaks põhjuseks on paatide ülekoormamine, paadisõit alkoholijoobes, sõiduks kõlbmatute paatide kasutamine, kogenematus juhtimisel, ilmastikuolude mittearvestamine. Riikides, kus on tehtud statistikat kaatrite, paatide, kanuude ja jahtidega juhtunud veeõnnetuste ja nende põhjuste kohta, on jõutud järeldusele, et enamik vees hukkunud inimesi oleks jäänud ellu, kui nad oleks kandnud nõetekohaselt päästevesti.

Allikas: Õhtuleht

Emajõgi andis välja aprilli algul kadunud noore mehe.

Eilse tööpäeva lõpul toodi Tartus Kaarsilla lähedal veest välja surnukeha. Uppunu taskust leiti 7. aprillil kadunud 32aastase Siim Sepperi dokumendid. 

Pärast kadumist oli Siimu-sarnane mees jäänud turvakaamera lindile Tartu kõrtsis Zavood ja sealt viie minuti tee kaugusel Konsumi kaupluse juures. See äratas tema ões ja kaasas lootust. Oli ju Siimul Taaralinnas mitu kunstnikust sõpra, kelle juures ta võinuks olla. Siim oli Tallinnas kodunt lahkunud ilma telefoni ja rahakotita.

Päästjad tõmbasid surnukeha veest välja umbes 30 meetrit Kaarsillast allavoolu ja viisid ööklubi Atlantis esisele trepile. Lõuna prefektuuri pressiesindaja Kerly Peiteli sõnul avastasid laiba Emajõel paadiga sõitnud inimesed. Päästjad tõid surnu veest välja ja politseinikud tegid kindlaks tema isiku: 32aastane Siim Sepper, kes ligemale kuu aega tagasi teadmata kadunuks jäi. Tema surma põhjuse selgitab ekspertiis.
Allikas: Õhtuleht

Jõeäärsete piirete rajamine päästaks Tartus elusid!

“Ühel pool Emajõge ju on piirded, miks siis teisele poole neid panna ei saa?” ei mõista ühe uppunud noormehe õde.

Neiu tõdeb, et täit selgust pole siiani, kuidas tema mullu oktoobris ööklubisse läinud vend Reijo Käämer hukkus, kuid kõige tõenäolisem on, et 21aastane noormees kukkus hämaras pargis järsust jõekaldast alla.
Eelmisel neljapäeval tõmmati kaarsilla lähedalt Emajõest välja aprilli algul kaduma läinud 33aastase Siim Sepperi surnukeha. Mees on poolteise aasta jooksul vähemalt neljas, kes on salapärastel asjaoludel jõkke sattunud.

Pärast kadumist jäi Tallinnast Tartu tulnud Sepper turvakaamera lindile kõrtsis Zavood, kus ta paar pokaali veini tellis, ja hilisõhtul kella poole üheteistkümne ajal ka sealt kiviviske kaugusel asuva Konsumi kaupluse juures. Kauplusest ööklubini Tallinn, mille lähedal on kadunuks jäänud veel kaks noort meest, on paarsada meetrit.

Netifoorumites tõdetakse, et viimasel ajal on Tartus kahtlaselt palju noori mehi kaduma hakanud ja küsitakse, kas mitte ei luusi Emajõe Chicagos ringi mõni sarikuritegelane. Tõenäoliselt on noorte meeste kadumise taga aga märksa proosalisem põhjus.

“Vesi on seal kohal sügav, kuid raske vigastuseta oleks ta ikka kuidagi kaldale saanud. Eks ta oli ka natukene võtnud, aga see ei saanud olla uppumise põhjus,” rääkis Reijo õde mullu Õhtulehele.
Ka ehitajaks õppinud ja poolteist kuud kadunud olnud Reijo surnukeha leiti kaarsilla lähedalt, kõrge kaldapealse alt.

Eile Emajõe ääres jalutanud tudengid tõdesid, et Narva maantee ja jõe vahele jääv park on justkui Bermuda kolmnurk – ühel pool otsas ööklubi Atlantis ja teisel pool Laia tänava sild. Just silla kõrval asuva Konsumi ja Atlantise vahele jääb ka Club Tallinn ning kiirsöögikoht YamYam, kust 2010. aasta septembris asus oma viimasele koduteele 21aastane Jaak Lõivukene, kah napsine. Enneolematule otsingukampaaniale vaatamata leiti tema laip jõest alles mais.

Tartu linnavalitsuse linnmajanduse osakonna juhataja Rein Haak tõdeb, et piirete rajamine on kokkuleppe küsimus, kuid vaevalt neist abi oleks.

“Möödunud aastal saatis politsei linnale märgukirja, kus paluti kaaluda ööklubi Tallinn poolsele jõekaldale piirete rajamist. Emajõe kaldakindlustuse projekti puhul ei peetud seda otstarbekaks. Öeldi, et vastupidi, inimesed peaks ikka jõe äärde tooma. Noorte meeste traagilist uppumist on parafraseeritud nõnda, et Emajõele võib ette tõmmata ka kolmemeetrise plangu, aga siis kukutakse veelgi kõrgemalt,” tõdeb ta.
Haak lisab, et enamiku aastast on noormeeste arvatavate vettekukkumise kohad kuivad ning purjus peaga juhuslikult järsakust alla kukkunud ei satu kohe vette.

“Sama teema on ka Riia tänava raudteeviadukti keskel oleva raudbetoonpostiga, mille vastu kaks meest end surnuks sõitnud on. Kõike ei saa ära kaotada ja taraga ümbritseda,” nendib ta.
Allikas: Õhtuleht

Kuidas korraldada ja pidada läbirääkimisi?

Läbirääkimiste puhul kehtivad kindlad tavad ja reeglid.



Nõuded ruumile
Läbirääkimiste ruum peab olema avar ja õhuküllane, temperatuuriga 18–20 kraadi. Ruum peaks olema loomuliku valgusega. Läbirääkimiste laud võib olla ristkülikukujuline, ovaalne või ümmargune. Igale läbirääkijale peaks olema lauaruumi 60–80 cm, kuid soovitatavalt isegi meeter. Eksperdid ja abid võib paigutada istuma teise ritta, kuid neil peab säilima delegatsiooni liikmetega suhtlemise võimalus. Lauale on asetatud kirjutusvahendid, läbirääkimistel vajalikud materjalid. Lauale sobib mineraalvesi, lauavesi ja mahl klaastaaras. Lauale ei sobi plastik- ega plekktaara. Klaasid peaksid olema sirged ja paksu põhjaga.
Kahepoolsetel läbirääkimistel asetuvad delegatsioonid teineteise vastu. Külalistele pakutakse istumisel mugavam koht (enamasti näoga akna suunas). Delegatsiooni selja taha ei tohiks jääda uks.
Istekohad olgu kooskõlas positsiooniga. Enamasti paigutatakse delegatsiooni või asutuse juhid laua keskele ja neile valitakse istumiseks võimaluse korral ka kõrgemate seljatugedega toolid. Sekretärid istuvad sageli laua otsas. Kui vajatakse tõlki, istub ta juhi kõrval. Mitmepoolsetel läbirääkimistel asetuvad delegatsioonid enamasti hobuserauakujuliselt tähestikulises järjekorras. Läbirääkimiste laua taha ei istuta silmatorkavalt riietatuna ega muudeta oma imagot.

Korralduslikud nõuded
Saabumisest on viisakas teatada 2–5 minutit enne läbirääkimiste algust. Kahepoolsetel läbirääkimistel juhatajat üldiselt ei valita.
Läbirääkimised avab enamasti vastuvõttev pool. Tutvustatakse delegatsioone ja läbirääkimiste eesmärki. Läbirääkimisi üldiselt ei protokollita. Osalevad pooled teevad lihtsalt märkmeid. Keerukatel ja tähtsatel läbirääkimistel siiski protokollitakse, protokoll sarnaneb koosoleku protokolliga. Läbirääkimiste tulemusena valmib enamasti kokkulepe, mille võib vormistada suuliselt, kirjalikult või notariaalselt. Kirjalikele lepingutele kirjutavad alla delegatsioonide juhid.

Sõlmitava lepingu vorm

• Lepingu nimetus
• Lepingu sõlmimise aeg ja koht
• Lepingu preambul (kelle vahel on leping sõlmitud)
• Lepingu terminite defi nitsioonid
• Lepingu sisu
• Lepingu muutmise ja täiendamise juhised
• Lepingu jõustumine ja kehtivus
• Lepingu lõpetamine
• Lepingu õiguste ja kohustuste võõrandamine
• Lepingu keel (mis keeltes on leping sõlmitud, kui tegu on eri keelte kõnelejatega).

Loe lähemalt Äripäeva „Juhiabi käsiraamatust“.
Allikas: Sekretar

Millised isikuomadused võiks olla heal läbirääkijal?

Hea läbirääkija on kasvult suurem, heade verbaalsete võimete ning improvisatsioonioskusega inimene. 

Hea läbirääkija isikuomadused on:

· välimus – teatud piirides usaldatakse vanemat inimest rohkem, delegatsiooni juhiks võiks valida kasvult ja kogult suurema inimese;
· verbaalsed omadused;
· vitaalsus;
· arukus;
· hea läbirääkija ei saa olla liiga pehme inimene või äärmustesse kalduv, sobivam on loomupäraselt ei-ütleja;
· loovus, improvisatsioonivõime. Mida keerukamad läbirääkimised, seda enam tuleb improviseerida;
Läbirääkimistel on otstarbekas kasutada parema tulemuse saavutamiseks järgmisi võtteid ehk väljendusviise:
· “Palun parandage mind, kui eksin” – ekslikuna paistvate faktide ettevaatlik käsitlus paneb aluse mõistlikule dialoogile.
· “Lubage, et kontrollin, kas sain teist õigesti aru” – hea näide veenduda, kas tõepoolest on vastaspoolest aru saadud.
· “Lubage, ma näitan, kus mul on raskusi teie põhjenduste jälgimisega” – enesekontrolli säilitamine ja hea võimalus oma põhimõtete selgitamiseks.
· “Kas tohiksin esitada mõned küsimused, et oma faktide õigsust kontrollida?” – hea võimalus ähvardamise vältimiseks.
· “Üks õiglane lahendus võiks olla järgmine…” – ettepanekus ei rõhutata oma subjektiivsust.
· “Kas tohiksin pärast järelemõtlemist veel kord teie juurde tulla?” – aeg ja distants aitavad otsustada.

Loe lähemalt Äripäeva „Juhiabi käsiraamatust“.
Allikas: Sekretar

Facebookis lähedase otsimine võib kaasa tuua pahatahtliku kommentaarilaviini!

Kui üleeile leidis sotsiaalmeedia abil laia kõlapinna valeks osutunud pedofiiliakahtlustus Laagris, siis eile kompas lähedaste taluvusläve kommentaarilaviin, mis sai osaks 32aastase Siimu otsimise kuulutusele. 

Politsei arvab siiski, et pedofiiliakahtlusest ei tohiks mingil juhul teatamata jätta. Ent kas või üleeilse juhtumi puhul Laagris, kus tüdruku kutsus tegelikult autosse tema lähisugulane, pääsenuks asjaosalised ilmselt vähemate kannatustega, kui infot oleks enne Facebooki paiskamist kontrollitud.

Ka Siimu kohta, keda eile lehe trükkimineku ajaks veel leitud polnud, hakkas kommentaariumides levima jutte, mis tema lähedastele nende mures abiks polnud. Siimu õde ei soostunud juhtunul pikemalt peatuma, sest ta on kogu teadaoleva info politseile edastanud ja usaldab korravalvureid. Facebooki-postitust tehes oli tema soov venna otsimise kuulutust võimalikult laialt levitada ning põhimõtteliselt oli ta arvestanud ka negatiivsete kommentaaride ilmumisega. Kahjuks pole olnud ühtki kommentaari, mis aitaks Siimu leida.

“Sotsiaalmeediasse infot riputades peaks mõistma, et seda võivad lugeda tuhanded inimesed, kes hakkavad selle kohta oma arvamust avaldama. Kritiseerima ja õigustama. Tagajärgedele ei mõelda. Info hakkab elama oma elu ning kommentaarid ja arvamused saavad ühel hetkel tõe kaalu – katkise telefoni efekt,” ütleb Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Priit Pärkna.

“Andke meile enne võimalus juhtumile hinnang anda!” soovitab politseinik, lisades, et nemad saavad inimesele soovitada vaid seda, et ta hõike suhtlusportaalis tegemata jätaks. “Mõistlik oleks kokku leppida, mida avaldada. Otsimiskuulutus võiks kanda ühist eesmärki ja mitte aidata näiteks kurjategijaid. Politsei kaasab avalikkuse vajalikul hetkel,” selgitab Pärkna ja nimetab sotsiaalvõrgustiku-üleskutsete kaudu adekvaatse info saamist pimedaks juhuseks.

Veel tasuks selgeks teha, kui laia inimesteringiga oma infot jagada soovitakse – lähedase inimese otsimise kohta võib kuulutuse suhtlusportaalis saata ka ainult sõpraderingile. “Selles võib üsna kindel olla, et laiema avalikkuse ees tulevad välja kadunud inimese eraelu peenemadki detailid. Kõigile. Kas selleks aga ikka ollakse pereringis valmis?” küsib Pärkna.
Allikas: Õhtuleht

Uurija Pärnu jõe tragöödiast: Veekeerisel on meeletu jõud!

Tööinspektsiooni uurija Marge Mäekivi ütleb päästja hukkumist Pärnu jõel kommenteerides, et kevadise suurvee ajal jõgedes tekkivatel veekeeristel on tohutu jõud.

“Kevadise suurvee ajal tekivad jõgedes suured veekeerised, mis kisuvad inimesed põhja. Veekeerisel on meeletu jõud,” märkis juhtunut uuriv Tööinspektsiooni tööinspektor-uurija Marge Mäekivi.

Tööinspektsioonis teatel on sel aastal registreeritud 1015 tööõnnetust. Surmaga on lõppenud 4 tööõnnetust, lisaks on uurimise all 6 surmaga lõppenud õnnetuse asjaolud.

Reede ennelõunal hukkus päästetöötaja, kes läks Pärnu jõel Sindi linna Sindi paisu lähedal päästma kalurit. Abivajaja oli paadiga sattunud ohtlikku kohta, kus tekkis veekeeris.

Tööinspektsiooni andmetel läksid kell 11.15 ümber nii kaluri paat kui ka paat kahe täisvarustuses päästjaga. Kalur ning üks päästjatest, 24aastane mees, vajusid haaratuna veekeerisest vee alla ega suutnud välja ujuda. Teise sündmuskohal viibinud päästekomando töötajad tõid veest välja hukkunud päästja ning ka teise vette sattunud päästja, kes jäi terveks.

Jätkuvad keerisesse kadunud kaluri otsingud.
Allikas: Õhtuleht

Igal aastal jääb Eestis kadunuks paarkümmend inimest!

Igal aastal jääb Eestis teadmata kadunuks kuni 20 inimest ning iseseisvuse taastamise järgselt on kaduma jäänud kokku ligi 500 inimest.

Tallinnas ja Harjumaal kaob aastas 50-60 inimest, kellest 85 protsenti leitakse üles, mujal on kadunute hulk väiksem, vahendab ERR Uudised “Aktuaalse kaamera” nädalalisa.

Aastal 2000 jäi kadunuks Tallinnast Paidesse vanaema sünnipäevale teel olnud Heidi Homutov, kaks aastat pärast Heidi kadumist oli politsei üsna veendunud, et Heidi mõrvati.

“Töötame ikka väga selge nägemusega ja eesmärgiga ja kui me ikkagi vaatame seal ühte võimalust kui tapmist, siis ükskord me jõuame ka isikute ringini, kes võiks sellega seotud olla. Ma ei saa välistada seda, et ka Homutovi puhul on see nii,” kommenteeris Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Priit Pärkna.
Kui inimene on elus ja jäänud Eestisse, siis tema jäädavalt kadumajäämine on vähetõenäoline, ent mitte võimatu. Näiteks alles hiljuti jäi vargusega vahele mees, kelle kadumistoimik on politsei laual aastast 2001. Paraku ka kümme aastat hiljem oli tema soov kadunuks jäädagi.

Allikas: Delfi

Kadunuks jäänud Siim Sepperit otsitakse ka Tartu emajõest!

Põhja prefektuuri pressiesindaja Andres Sang ütles Delfile, et kuigi politseil ei ole kindlat alust kahtlustada, et kadunud Siim Sepperiga oleks midagi halba juhtunud, otsitakse teda siiski muuhulgas ka tuukritega Tartus Emajõest.

Nüüdseks 33-aastane Siim lahkus pärast sõnelust elukaaslasega oma Tallinna kodust 7. aprilli keskpäeval ega ole seni sinna naasnud, samuti ei ole lähedased mehega kontakti saanud. Kodust lahkudes jättis Siim sinna maha ka oma rahakoti ja telefoni.

Siimu nähti viimati kadumise päeva õhtul Tartu pubis Zavood. Samal õhtul kella 22.30 ajal jäi Siimu-sarnane mees Emajõe lähedal Konsumi poe juures valvekaamerale.

Põhja prefektuuri pressiesindaja Andres Sanga kinnitusel tegeleb politsei aktiivselt Siim Sepperi otsimisega. Politsei peab Sanga sõnul silmas eri võimalusi, mis mehega oleks võinud juhtuda, ning kasutab neist lähtudes mehe otsimiseks erinevaid meetodeid.

Sang märkis, et politseil ei ole kindlat alust kahtlustada, et Siimuga oleks midagi halba juhtunud, kuid siiski kontrollitakse kõiki võimalusi. Muuhulgas kasutatakse ka tuukreid, et meest Emajõest otsida.
Jätkuvalt ootab politsei teateid kõigilt, kes on Siim Sepperit viimasel ajal näinud või teavad midagi tema viimase aja liikumistest. Kõigil, kes teavad midagi mehe asukohast või on teda näinud, palutakse sellest teada anda telefonil 5839 2867 või 110.

Siim on 180 cm pikk, kõhna kehaehitusega, väljakasvanud musta-hallikate juuste, tumehallide silmade ja habetunud näoga. Kodust lahkudes oli tal seljas roheline riidest jope, jalas sinised teksapüksid ja sinised tennised.
Allikas: Delfi

Politsei otsib teadmata kadunud 23-aastast Raivot!

Põhja prefektuur palub inimeste abi 23-aastase Raivo asukoha kindlaks tegemisel, kes lahkus 9. aprillil oma kodust Kernu vallas ega ole tänaseni tagasi tulnud.
 
Raivo on 167 cm pikkune, keskmise kehaehituse ja lühikeste heledate juustega. Ta kannab kitsa raamiga prille, tema vasakul käel ja jalal on tätoveeringud, teatas Põhja prefektuuri pressiesindaja.

Kodust lahkudes võis Raivol seljas olla halli-mustakirju jope, jalas sinised või valged teksapüksid.

Politsei palub kõigil, kes teavad midagi fotol kujutatud noormehe kohta, võtta ühendust telefonidel 612 4365 või 110.

Allikas: Delfi

Veenmise jõud!

Kindlasti on lihtsam oma elevandiluutornis istuda ja sealt käsklusi jagada. Aga see pole eriti motiveeriv. Sinu alluvad pole lihtsalt käsutäitjad, nii et sa pead neid oskuslikult veenma. Kuidas seda teha, räägivad Meeli Mullari ja Martin A. Noorkõiv.

John F. Kennedy ja Lucius D. Clay, kindral, kes juhtis pärast Teist maailmasõda Lääne-Saksamaa ülesehitustöid, viisid mõlemad läbi väga suuri muudatusi. Kuid ühes asjas olid nad väga erinevad: Clay tegi seda käskudega, Kennedy veenmise abil.

Juht valib iga päev, kas seada töötajad fakti ette, et nüüd käivad asjad nii, või võtta rohkem aega, arutada asju ja veenda neid ühe või teise otsuse vajalikkuses. Tegelikult ei olegi siin väga valikut: esimene viis on kindlasti kiirem, aga viib tavaliselt pingete ja motivatsioonilanguseni, rääkimata sellest, et ega suurt midagi enamasti tehtud ka ei saa.

Sageli räägitakse veenmise juures mingitest lihtsatest trikkidest. Selge see, et väga raske on kedagi veenda väriseva hääle ja katkendilike lausetega, kuid see ei ole see, mis ta tegelikult oma seisukohti muutma paneb. Tegelik sisuline veenmine algab mõttetööst. Kui juht tõesti usub sellesse, mida teha tahab, siis on sel tõenäoliselt ka head põhjused – ja pole alust arvata, et teised ei ole võimelised nendest aru saama. Sageli on võimetuse taga oma seisukohti selgitada hoopis vähene viitsimine need ise läbi mõelda. Olgu siin välja toodud neli soovitust, mis meid on aidanud.

1. Kõigepealt tuleks selgusele jõuda, millised on su seisukoha poolt- ja vastuargumendid. Miks peaks sinu idee (otsuse) poolt olema? Kui oled need endale selgeks teinud, oled kindlasti palju enesekindlam (ära aja segi ülbusega) ning jätad oma idee tugevusi ja nõrkusi analüüsides palju neutraalsema mulje – see omakorda võimaldab vältida põikpäist vastandumist. Veenvalt mõjuvad ka asjakohased näited ja faktid usaldusväärsetest allikatest.

Meid aitas näiteks TEDx-konverentse korraldades see, kui mainisime sponsoritele, et on küll oht, et televaatajaid ei ole päris nii palju kui eelmisel korral, kuid see-eest pingutame eriti kõvasti, et reklaam sel korral veel arvukama seltskonnani jõuaks.

2. Mõtle läbi, millised kahtlused selle idee või otsusega seoses võivad tekkida. Nii pühid kriitika juba enne vestluskaaslase peast minema ja lööd kaks kärbest korraga: ühelt poolt tekib kuulajal tunne, et sa mõtled temaga ühtemoodi, ning teisalt ei ole tal vaja siis ka teiste kuulajate ees oma kahtlusi tõstatada ja neid seeläbi ülejäänud grupis tekitada.

Kellelegi ei meeldi, kui teda rünnatakse või tema seisukohtadest üle sõidetakse – eriline jõuetuse tunne tekib, kui seda teeb ülemus. Sa peaksid läbi mõtlema, milline lähenemine kellelegi sobib.
Mõni inimene soovibki, et talle esitatakse lõplik idee ja plaanid, kuid enamasti tahetakse ikkagi enne otsustamist asjad koos läbi mõelda. Mida tugevamalt oma ideed peale suruda, seda suurem on trots. Selliste inimeste puhul töötab kõige paremini kuulamine ja suunamine. Ennekõike tuleks aru saada, milline on selle inimese seisukoht, ning seejärel suunata teda õigete küsimustega.

3. Sageli on tarvis veenda tervet gruppi: juhatust, osakonda või isegi tervet ettevõtet. Sel juhul tuleb varasemast kogemusest lähtuvalt hinnata, kes on tõenäoliselt sinuga samal nõul ning kes võib kriitiline olla. Viimastega tuleks kindlasti nelja silma all asjad läbi arutada, olenemata sellest, palju see aega võtab. Muidu tekitab nende kriitika ka neutraalsemates inimestes kahtlusi.
Lisaks on peaaegu võimatu sundida kedagi, kes tuliselt oma arvamuse eest seisab, seda muutma teiste ees – isegi kui ta argumendid osutuvad nõrgaks ja ta loobub oma seisukohast, jääb talle kibe alanduse maik veel kauaks suhu ja edaspidised pinged on garanteeritud.

4. Tuleta endale meelde, miks sa ise sellesse nii väga usud. See, mis sind inspireerib, haarab tõenäoliselt kaasa ka teisi! See on ehk isegi kõige praktilisem mõte neist neljast. Oleme paari aasta jooksul Noorte Liidrite programmi arendades tundnud, kuidas igapäevaste asjaajamiste keerises kaob nn liftikõnedest säde ja veenvus ning kuidas meiesu võime inimesi kaasa tõmmata tuleb tagasi, kui esialgse idee juurde tagasi pöördume.

Kui esimest korda Noorte Liidrite juhtimiskooli korraldasime, oli meie rahaline seis üsna kesine ja pidime leidma koolitajad, kes oleksid valmis tasuta esinema. Mõtlesime tükk aega, kuidas neid selle kasulikkuses kõige paremini veenda. Siis aga taipasime, et nad tulevad tõenäoliselt vabatahtlikult koolitama just nendel samadel põhjustel, miks me ise oma aega selle korraldamisse panustasime. See, et me selgitasime oma tegutsemise põhjusi siiralt ja avameelselt, toimis.

Allikas: Director

Kadunud Diana leiti üles!

Politsei palus täna päeval abi 24-aastase Diana leidmisel, kes oli kadunud alates 24. veebruarist. Täna pärastlõunal leiti Diana leiti üles ja politsei toimetab ta koju. Palun tagaotsimisteadet enam mitte levitada. Lugupidamisega, Andres Sang
 
Naine on umbes 163 cm pikk, kõhna kehaehitusega, pikkade pruunide juustega. Lahkudes oli tal seljas tumelilla nailonmantel ja sinised teksad, peas pruun müts ning jalas pruunid saapad, teatas Põhja prefektuur.
Diana elab Lasnamäel, aga õpib Haapsalus, ta räägib vabalt nii eesti kui vene keeles.
Allikas: Delfi

Politsei saab igal aastal umbes 440 teadet kadunud lastest!

Politsei- ja piirivalveameti kriminaalpolitseiosakonna juhtivkriminaalametnik Sergo Eelmäe ütles Delfile, et igal aastal saab politsei umbes 440 teadet kadunud lastest.
“Enamik lapsi on kadunud mõne tunni või päeva,” rääkis Eelmäe. Vahel võtab lapse leidmine ka rohkem aega. Kadumise põhjused ja ajalugu on tema sõnul erinevad.


Eelmäe sõnul on politsei viimastel aastatel püüdnud avalikkust meedia vahendusel kadunud lastest koheselt informeerida. Ka vanemad peaks lapse kadumisest politseile andma esimesel võimalusel. “Teavitama peab kohe kui te kahtlustate, et laps võiks sattuda hätta,” rääkis ta.

Informatsiooni edastamisel tuleb olla võimalikult täpne. Teatada tuleb kadumise asjaoludest (millal, kus, seoses millega), tuleb kirjeldada välimust ja anda fotod, loetles politseinik.

Politseile on oluline teada ka lapse harjumuspäraste kontaktide ringi ning sedagi, kas laps on elav, seltskondlik, sportlik, vaikne või tagasihoidlik, milline võib olla tema emotsionaalne seisund ning kas ta on ka varem kadunud olnud.

Allikas: Delfi

Politsei otsib oktoobrist saati kadunud Sergeid!

 

Politsei otsib 35-aastast Sergeid, kes lahkus mullu 19. oktoobril oma kodust Tallinnas ning ei ole seniajani tagasi pöördunud ega oma asukohast lähedastele teatanud.
 
Viimati nähti teda kadumise päeva õhtul kell 21 paiku Lasnamäel Kotka poe juures, teatas Põhja prefektuur.
Sergei on 175 cm pikk, kõhna kehaehitusega ning lühikeste mustade juustega. Kadumise päeval kandis mees peas musta kootud mütsi, seljas musta talvejopet ning musti dresse.

Kõigil, kes teavad midagi Sergei asukohast, palub politsei helistada numbritel 52 02 738 või 110.
 Allikas: Delfi

9-aastase Varvara surnukeha leiti lume alt!

Täna ennelõunal leiti Narva jäähalli juurest 18. märtsil kadunud 9aastase Varvara Ivanova surnukeha. Jäähall asub Varvara kodu lähedal.

Viru ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Mari Luuk rääkis täna lõunal Narvas korraldatud pressikonverentsil Õhtulehele, et tüdruku surnukeha leiti jäähalli lähedalt lume alt. “Laps oli alasti,” lisas ta.

Pressiesindaja sõnul otsivad politseinikud uurimise käigust kinnitust erinevatele versioonidele, sealhulgas sellele, et tüdruk sattus seksuaalse ärakasutamise ohvriks.
Surnukeha leidsid vabatahtlikud, kes viimastel päevadel on Varvarat otsinud. Jäähallist Varvara koduni on umbes 400 meetrit. Samas kohas olid nii otsijad kui ka politseinikud ka varem korduvalt käinud kedagi leidmata.

Tüdruku täpne surmaaeg on selgitamisel. “Hetkel ei saa öelda, kas ta oli jäähalli juures lumes mitu päeva või oli viidud sinna hiljem,” ütles Luuk. Vabatahtlik otsija Svetlana ütles ennelõunal Postimehele, et Jäähalli juures oli “iga sentimeeter maad läbi otsitud ja surnukeha seal ei olnud”.

Üks vabatahtlike otsingute organiseerijaist, Vladimir Izotov ütles Õhtuleht Online’ile, et otsijad sattusid Jäähalli lähedal surnukehale juhuslikult. Izotovi sõnul olid vabatahtlikud tüdrukukese otsingud juba lõpetanud, sest kõik kohad olid korduvalt läbi otsitud. Need, kes tahtsid ja soovisid, jätkasid. Nii leitigi surnukeha Jäähalli lähedalt, Izotovi sõnul kella 11 ajal ennelõunal.Vladimir Izotov ütles, et praegu loovad nad Jäähalli juurde Varvara Ivanova mälestuspaika, kuhu inimesed saavad tuua lilli ja küünlaid.

Varvara lahkus kodust 18. märtsil kella 18 ajal. Viimati nähti teda möödunud pühapäeval 26. Juuli tänaval maja number 29 juures. Reede hommikul teatas prokuratuur, et info, nagu oleks Varvara istunud kadumisõhtul kell 19.30 jäähalli juures tumedat värvi autosse, ei osutunud tõeseks. Luugi sõnul saadi info selle kohta ühelt 10aastaselt poisilt, kes taganes sõnadest.
 Allikas: Õhtuleht

Kes küll võis olla nii julm?!

“Kole ja rõve,” ütles Narva politseijuht ühiskonda vapustanud kuriteo kohta. Eile leiti lume alt pühapäevast saati kadunud olnud üheksa-aastase Varvara surnukeha. Vägivalla tundemärkidega. 

Eile kell 10.51 leidsid vabatahtlikud otsijad Narvas jäähalli tagant väikese Varvara surnukeha. Lume alt. Kohas, kus varem olid otsinud nii vabatahtlikud kui ka politseinikud. Otsimas käidi selles piirkonnas üleeilegi.
Eile hommikul läksid vabatahtlikud taas otsinguile. Siis avaneski neile õudne ja vapustav vaatepilt. “Ta oli täiesti paljas, riideid seljas ei olnud,” ütles Narva politseijaoskonna juht Sergei Andrejev Õhtulehele ja lisas hirmsa teo kohta vaid kaks sõna: “Kole ja rõve.”

Politsei ei välista seksuaalkuritegu
Vanemprokurör Anneli Pärt ütles, et praegu ei saa vägivallatundemärkide kohta täpsemat infot anda, kuna mitmeid asjaolusid teab peale uurijate ja prokuröri vaid kurjategija.
Kas surnukeha oli samas kohas lume all olnud pikemat aega või mitte, seda Andrejev eile öelda ei osanud. Surnukeha saadetakse ekspertiisi. Sealt loodab prokuratuur vastuse saada hiljemalt kuu jooksul.
Prokuratuuri kõneisik Mari Luuk ütles, et politsei kontrollib mitmesuguseid versioone, mis tüdrukuga juhtus. Välistatud ei ole ka seksuaalkuritegu. Koletus kuriteos kahtlustatavana kedagi kinni peetud ei ole.
Surnukeha leiti Varvara elukoha lähedalt, mõnesaja meetri kauguselt. Seal on jäähalli tagune tühermaa, kuid juba üle tee elamud. See kant on õhtusel ajal Narvas üks pimedamaid. Seisavad üksikud betoonimürakad, neid vedeleb ka maas. Ümberringi vedeleb prügi, nii lahtiselt kui ka kilekottides.

Inimesed tulid mõrvapaika pisarais
Kohas, kus tüdruku surnukeha leiti, käis eile lõunast saati hulk narvalasi. Tuldi pisarates, lahkuti pisarates. Vaikse leegiga põlesid küünlad. Üha rohkem toodi juurde lilli, toodi ka armsaid kaisuloomi. Üks kaisukas, suur valge mõmmi, oli ümbritsetud lilledega.

“Hirmus,” ütles Jelena, kes tuli koos oma 12aastase tütrega sündmuskohale kaht punast nelki tooma. “Ma ei julge ise enam pimedas linna vahel käia. Tütart ka enam ei luba üksi välja. Uskumatu, mis juhtus.”
“Jumal hoidku, mis meil siin küll toimub?” ahastas pensionär Olga. “Mis küll oli selle kurjategija peas?! See ei ole küll inimene, see on… Mul ei ole lihtsalt sõnu! Kes küll teeb lapsele niimoodi!?”
“Mul on endal väikesed lapselapsed. Hirm tuleb peale. Siin piirkonnas on palju narkomaane. Endalgi on hirmus siin käia, mis siis veel lastest rääkida,” ütles Juri, kes elab jäähalli lähedal. “Miks küll?! See peab haige inimene olema, kes lapsele nii teeb. See ei ole normaalne. See on vastuvõtmatu. Teda ei otsitud mitte ainult Narvas ja mitte ainult Ida-Virumaal, vaid kogu Eestis. Vabatahtlikud otsijad on tublid.”
Varvara lahkus pühapäeval, 18. märtsil kella 19.15 ajal oma elukohast Narvas. Lähedased nägid teda viimast korda oma kodu juures 26. Juuli tänaval. Tüdrukut otsisid peale politseinike ka rohkem kui 100 vabatahtlikku. Samuti palus tüdruku ema Natalja abi selgeltnägijatelt, käis isegi Moskvas nende jutul.
Narva politseijaoskonna juht Sergei Andrejev ütles, et politsei ja prokuratuuri jaoks on kuriteo lahendamine prioriteet. “Teeme omalt poolt kõik, et lapse tapja leida,” ütles ta.
Allikas Õhtuleht

Politsei otsib tunnistajaid: 9-aastane Varvara istus väidetavalt tundmatu mehe autosse.

Politsei otsib Narvas üleeile kadunuks jäänud 9-aastast tüdrukut, keda nähti väidetavalt tundmatu mehega autosse istumas.

Seoses 9-aastase Varvara Ivanova kadumisega otsib politsei inimesi, kes nägid, kuidas väidetavalt 18. märtsil kella 19.30 ajal võttis tundmatu mees Narvas 26. Juuli tänaval jäähalli juures tüdruku tumedat värvi sõiduautosse, teatas Ida prefektuur.


Politsei palub kõigil, kellel on informatsiooni võimaliku sündmuse kohta, helistada Narva politseijaoskonna telefonidel 357 6006 või politsei lühinumbril 110.

Tüdruk lahkus pühapäeval kella 18 ajal oma elukohast Narvas ning ei ole siiani koju pöördunud. Varvara on 130 cm pikk ning keskmise kehaehitusega. Tal oli seljas valge lühike jope, jalas mustad suusapüksid ning hobuse piltidega kummikud.
Allikas: Delfi

Politsei otsib kadunud 9-aastast tüdrukut!

Ida prefektuur otsib 9-aastast Varvara Ivanovat, kes lahkus eile, 18. märtsil kella 18 ajal oma elukohast Narvas ning ei ole siiani koju pöördunud. Viimati nähti teda Narvas 26. juuli tänava 29 kortermaja juures, teatas Ida prefektuur.

Varvara on 130 cm pikk ning keskmise kehaehitusega. Tüdrukul oli seljas valge lühike jope, jalas mustad suusapüksid ning hobuse piltidega kummikud.

Politsei palub kõigil, kes teavad midagi fotol kujutatud tüdruku asukohast, helistada Narva politseijaoskonna telefonidel 357 6188, 357 6129 või politsei lühinumbril 110.
Allikas: Delfi

Tallinnas nädala eest kadunud naine naasis koju.

4. veebruaril oma kodust Tallinna kesklinnas autoga lahkunud 26-aastane Maria naasis pärast nädalast eemalolekut nädalavahetusel ise koju.
 
Politsei tänab kõiki abi eest.
Allikas: Delfi

Pühapäeval kadunud Urho leiti Soomest üles

Lõuna prefektuur teatas, et politsei leidis 1. jaanuari varahommikul Tartus Mõisavahe tänavalt lahkunud Urho Kalevi Vainikaineni üles, selgus, et mees läks Soome.

Lõuna prefektuur palus eile abi 54-aastase Urho leidmiseks. Politsei teatel lahkus mees Tartus Mõisavahe tänavalt 1. jaanuari varahommikul, nüüd leidis politsei mehe Soomest.
Allikas: Delfi

Ülevaade Eesti turvaturust aastal 2011

2011.a. turu-uuringus osales 27 turvavaldkonnas teenuseid ja tooteid müüvat ettevõtet, kelle teenusemahud moodustasid hinnanguliselt 87% turukäibest. Küsitluse peamine väärtus seisneb üldiste trendide väljatoomises ning kaardistab ettevõtete positsiooni turul. Andmete esitamine on alati olnud vabatahtlik ja kuigi küsitluse andmed kajastavad suuremate turul osalejate majandusandmeid, ei kata see siiski kõiki turvavaldkonnas tegutsevaid ettevõtteid, mistõttu on kogu turu mahu ja mõnede teenuste lõikes turu hindamiseks pikaajalisel andmete analüüsi praktikal põhinev ligikaudne hindamismeetod.

Turvaturu kogumaht 2011.aastal oli ligikaudu 116,9 miljonit eurot, millest 52,7 miljonit moodustas valveteenuste kogumaht ning 35,9 miljonit eurot turvatehnika paigaldus, müük ja hooldus. Võrdluses 2010 aastaga on tänu tehnikavaldkonna käibete kasvule turvaturg madalseisust paranemas ja 4,7 % tõusnud. Kui 2011.aastal täheldus valveteenuste käibe 2,2 % langus eelkõige teenuste hinnalanguse läbi, siis turvatöötajate keskmised palgad samas kasvasid 7,2%, mis on märgiks, et valveteenuse hinnad lähitulevikus stabiliseeruvad ja kvaliteetse teenuse osutamiseks pigem kasvavad. Turvaturu graafiline ülevaade:



Turvaturg aastal 2011

Originaalartikkel: http://www.security.ee/et/
pressiteated
Dokument: http://www.security.ee/images/
files/turvaturg%202011_aastal.pdf 

Kriisiläbirääkimine: mõned head soovitused

Eestis on olnud küllaga eriolukordi: kaaperdatud lennuk, vanglamäss, lapsed pantvangistanud isa, enesetapuähvardused, äpardunud rattamatk… Nendel puhkudel astuvad mängu eriväljaõppe saanud inimesed. Mida neilt n-ö ärilises tavaläbirääkimises õppida on, kirjutab Arno Baltin.

Meeskonnatöö
Kui ka mõnest põnevusfilmist jääb teistsugune mulje, on kriisiläbirääkimine alati meeskonnatöö. Inimene, kes eriolukorras teise poole või selle esindajatega suhtleb, on piiratud otsustusõigusega. Meeskond aitab ette valmistada (kogub teavet, analüüsib), hoiab läbirääkijal silma peal (inimene on ekslik) ja turvab teda, on talle alibiks (piiratud volitused).
Seda põhimõtet järgitakse meil kahjuks vaid osaliselt. Olen näinud/kuulnud järgmisi lahendusi: isegi kui meeskond saab ülesande läbirääkimised ette valmistada ja osa kollektiivsest ajust istub ka läbirääkimistelaua taha, asuvad juhid soleerima. Vahel ei võta nad vaevaks meeskonnatöö tulemustega tutvuda, visates tekstile pilgu peale viimasel hetkel enne kõneluste algust, mõnikord ei võta aga soovitusi arvesse.
Läbirääkijale tähendab meeskonnapraktika teatud hoiaku või suhtumise hoidmist: mittemina, vaid meie. Nii et esindajale antud suunistes tuleb omavahel eelnevalt läbi rääkida, kokku leppida.

Vastaspoole hindamine
Enamasti tahetakse läbirääkimiste kaudu jõuda mingi käegakatsutava tulemuseni – selleni, et vastaspool teeks mingeid järeleandmisi (leevendaks näiteks pantvangide olukorda). Selle eest tahab ta midagi vastu saada. Nii toimub vahetus, vorst vorsti vastu. Esimene säärane vahetus võib olla isegi väga sümboolne (mingi lubadus, mille täitmist saab kontrollida) – see on vastaspoole ja temaga tekkinud suhte usaldusväärsuse kontroll.
Kriitiliseks küsimuseks on siin see, kas vastaspool suudab ratsionaalselt mõelda, mõistlikult arutleda ja sõna pidada. Siin on vaja hinnata esimese kontakti põhjal vastaspoolt, tema võimeid. See omakorda tähendab head kontakti loomise ja hoidmise oskust, valmisolekut ja võimet sisse elada vastaspoole maailma, tema seisundisse, oskust lugeda nii sõnade vahelt kui sõnatut käitumist.

Kuulamine
Uurimustulemuste põhjal on kriisiläbirääkijad kuulamisoskuste poolest mäekõrguselt teistest üle. Nad esitavad rohkem küsimusi, sõnastavad öeldut sagedamini ümber ja teevad vahekokkuvõtteid. Nad peegeldavad tagasi oma muljet teise poole seisundist.
Kuulamine on oluline kontakti loomisel, teise poole vajaduste väljaselgitamisel, kauplemisel ning lõpuks tema esialgsetest kavatsustest loobumise vormistamisel. Kriisiläbirääkijad õpivad kuulamisoskust väga ekstreemsetes olukordades. Neile tekitatakse kunstlikke segajaid ja takistusi teise poole kuulmisel ja kuulamisel, pannes nii proovile nende keskendumisoskuse, võime säilitada meelerahu ja selget mõistust.
Üks kuulamisoskuse juhtlauseid kõlab nii: „Kuula, mida ta ütleb, mida jätab ütlemata ja mida ta mingil põhjusel öelda ei saa!“ Lihtsamat teed pidi minek on lähtuda stereotüüpidest, kuulda seda, mida niigi teatakse ja leida lihtsalt kinnitust oma eelarvamustele.

Emotsioonidega toimetulek
Eriolukorda iseloomustavad muidugi tugevad emotsioonid. Nende tõukejõuks võib olla hulk käegakatsumatuid asjaolusid, nt au, õiglus, enesehinnang, tõrjutus. Kohtunikel on kombeks osapoolte emotsionaalseks kippuvaid seisukohavõtte vaigistada sõnadega: „Jätke emotsioonid kõrvale, rääkige asjast!“ Kriisiläbirääkimistel selline lähenemine ei toimi. Emotsioonid on osa tekkinud olukorrast, võimalik, et selle põhjustajad. Lapse pantvangistanud pereisa sage nõue politsei läbirääkijaile on võimalus rääkida oma abikaasaga. Üks Korea sõja käigus toimunud kohtumine vastaspoolte vahel lõppes ilma milletagi pärast tund aega kestnud vastastikust vaikimist. Selle maine, kes esimesena rääkima hakkab, oleks kahjustada saanud, ja maine oli rahust tähtsam.
Äri pole muust ilmast kõrge taraga eraldatud. Ebaõnnestumised või hirm nende ees võivad mõistuse halvata. Läbirääkija jaoks tähendab emotsioonide teema nii teadvel olemist omaenda emotsioonidest kui nende juhtimise võimet. Teisalt tähendab see suutlikkust vastaspoole emotsionaalset eneseväljendust aktsepteerida ja võimalusel tema tundeseisundeid suunata (nt rahustada).

Järeltöö
See koosneb kahest osast: emotsioonide tuulutamisest (debriefing) ja sisulisest analüüsist (defusing). Nii nagu ettevalmistus, on ka järeltöö läbirääkimiste protsessi täisväärtuslik osa. Seda on vaja osalejate seisundi taastamiseks, meeskonnasiseste suhete korrastamiseks ja õppimiseks. Midagi on igast kogemusest õppida ja see tuleb mingil viisil sümbolitesse panna – sõnastada, skeemiks kujundada, joonistada vmt.
N-ö tavaolukordade lahendamisel on järeltöö põhjendatud ebaõnnestumise korral, et uurida selle põhjusi. Ent meeskonnavaimu ülalhoidmiseks ja õppetunni saamiseks on sama oluline sõnastada, mis sai hästi tehtud: tänu kellele ja millele me saime oma eesmärgi teostatud.
Järeltöö jaoks tuleb võtta eraldi aeg, et kogetut mõtestada ja järeldused meeskonnas läbi arutada. Seda on kergem teha mingis kindlas vormis või raamistikus (küsimused, skaalad, mille abil kogemust hinnata). Näiteid aruteluteemadest: kuidas osalejad oma rollide ja ülesannetega toime tulid; taktikaline planeerimine – kui palju variante läbi mõeldi; kas ja kuidas õnnestus riske vähendada; tulemus – millel õnnestumine tugines, mis oli ebaõnnestumise põhjus; millised variandid jäid läbi proovimata.
***

Need viis soovitust ei ammenda muidugi teemat. Selleks et tavaolukordades kriisiläbirääkimistest sügavamat kasu lõigata, tuleks olukordi põhjalikult võrrelda ja leida sarnasused-erisused. Eriolukordade tunnuseks on oht elule, valmisolek lahendada olukord jõuga, läbirääkija asumine a priori „õigel poolel“ (õiguskorra kaitsel). Eriolukorda lahendavas meeskonnas kehtib käsuliin, lahendamise käik jääb enamasti üksikasjades kõrvalseisja jaoks varjatuks. Läbirääkimiste võimalikul ebaõnnestumisel on suur mõju ja seda elavad raskelt üle ka läbirääkijad ise. 
Loe lisaks: Ellonen, E., Nurmi, L., Raivola, P., Välitalo, T., Välitalo, U. „Politseitöö psühholoogia.“ Tallinn 2002, Sisekaitseakadeemia (1. ptk – Konfliktijuhtimise mudel).

Allikas: Director

Kriisikommunikatsiooni ABC

Kui kriisiolukord käes, pole aega mõelda, mida ja mis järjekorras teha. Siin on 9 head läbiproovitud nõuannet Marguerite Sullivanilt, kunagiselt Valge Maja meediasuhete nõustajalt. Marguerite käis Eestis sügisel Tallinna ja Tartu ülikoolis loengut pidamas. Kirja pani Eva Palu.

1. Võta abiks kommunikatsioonispetsialist. Pahatihti ei kaasa juht otsuste tegemisel kommunikatsiooniinimest, aga kui hiljem on vaja asja meediale seletada, siis lükatakse just tema ette.

2. Meediale peab juhtunust rääkima alati (valitsuse või ettevõtte) juht – inimesed tahavad sõnumit kuulda ülemuse, mitte pressiesindajate suust. 9/11 ajal tegi näiteks väga head tööd New Yorgi linnapea Rudolph Giuliani, kes oli nädalate kaupa meedias, näidates avalikkusele, et hoolib juhtunust, ja pakkus lahendusi.

3. Planeeri sõnumid pikaajaliselt ette, tee selge plaan. Kui sul see puudub, hakkavad teised sinu eest asju planeerima ning jäädki pelgalt reageerijaks. Kriisi puhkedes on hilja kriisikommunikatsiooni plaani hakata ette valmistama. Näiteks pärast Jaapani tuumaõnnetusi vaatasid USA tuumafirmad põhjalikult nii oma süsteemid kui kriisikommunikatsiooniplaanid üle.

4. Koordineeri sõnumid ja plaanid ka organisatsiooni sees. Minu töös oli üks juhtum, kus valitsuses oli arutluse all viisanõude tühistamine ja ministrid ei olnud päris ühel nõul. Kuid põhisõnumina jõudis meediasse hoopis valitsuse liikmete omavaheline nääklemine. Suurt usaldust see just ei tekita.

5. Ära unusta töötajaid informeerimast – ka nemad on info edastajad. Kui oleks kriis lennujaamas ja minu naabrimees töötaks seal, siis pöörduksin info saamiseks tema poole.

6. Suhtu ajakirjanikesse vastutulelikult, võta arvesse nende ajagraafikut. Nii kindlustad, et meediasse jõuab sinu versioon asjast, mitte nende oma.

7. Kasuta sotsiaalmeediat – võta seda kui vestlust avalikkusega ja ära lase ennast heidutada kritiseerivatest kommentaaridest.

8. Õpi varasematest juhtumitest. Eelmisel talvel oli New Yorgis suur lumetorm, mille käigus sai linnavalitsus palju kriitikat, et ei jaganud avalikkusele piisavalt infot. Sügisel Ameerika idakallast rünnanud orkaani ajal oli näha, et nad olid palju õppinud: nad esitasid järjepidevalt uut infot, muuhulgas mobiiltelefonide kaudu, juhuks kui kusagil peaks elekter puuduma.

9. Räägi seda, mida tead, ja ära spekuleeri. 2005. aastal lõhati Oklahomas pomm ning surma sai palju inimesi. Samal ajal oli linna külastamas Jordaania ärimees, kes arreteeriti. Politsei spekuleeris avalikult, et terroriakti taga ongi Lähis-Ida terroristid. Kuus tundi hiljem arreteeriti tegelik kurjategija, kelleks osutus hoopis Michiganist pärit valge mees.

Allikas: Director